teisipäev, 30. juuli 2019

 Muti ütles, et nüüd pean küll vabandama kõigi oma andunud fännide ees,
sest olen terve suve olnud kirjutamise koha pealt kohutavalt laisk.
Eks ta natuke nii kippus olema jah. Aga no kogu aeg ju nii kiire. Vaja muti peendraid tuunida, vaja metsaservast lihakraami jahtimas käia. (kaua see muti ikka peremehele seda aias kasvavat silo sisse söödab).
Meil Mitškiniga oli igal hommikul värske lihakeha muti kollasel vaibal.
Ega see lihakeha paigutuskoht mutile eriti meele järgi pole, aga küll ta lõpuks ära harjub. Minn ütles nii, ja Minn on ju teadupärast targem (muti arvamus) kui mina.
Aga selle eest olen mina leebem!
Kui Minni teeb sookure häält,  kui rohtu saab, või temaga muid asjatoimetusi tehakse, siis mina lasen rahulikult toimetada. Las mutil olla ka mõnus õhtu, kui saab mu karvades siblida.
Aga, kui juba sookurgedest jutt tuli siis.....
Meie vaene muti ei saa nende lindudega kohe üldse läbi.
Esiteks olla nad koledad, nagu muti elulugu, ning teiseks pröökavad, nagu udusireend.
Muti eluloost ei tea ma suurt midagi, aga kui arvestada meie paari kooselatud aastat, siis on sookured küll ilusakesed.
 Udupasunat ma veel oma elus kuulnud ei ole kahjuks, nii, et siinkohal jätan selle kommenteerimata.
 Teema tegelikult selles, et sookurgede võsukesed on lennujõulisteks sirgunud, ning vanemad teevad neile nüüd treeninglaagreid meie ja naabripere põllul.
Trenn algab tavaliselt kella viie paiku hommikul, mil võsukesed naaberpõllule ritta seatakse ja toitu otsima kamandatakse. Vanemad tulevad aga meie põllule tegevust eemalt jälgima. Ja kes siis  konna, või mõne muu palukese leiab, see kisama pistab, et emmeeeeee, näeeeee konnnnnn!!!!!!! Jehhuuuuuu!!!
 Emme-issi kilkavad alati vastu, et vaat kui tubli ja söö nüüd ilusti kõht täis, siis jaksad rohkem lennata.
Ilus perekondlik idüll ju!
Aga......
Eks ma saan mutist kah aru. Suur soe väljas, ning meil majal kõik aknad ööpäev läbi lahti. Ja kujutage siis ette, kui kell viis hommikul keegi su akna all röögatab, et ta leidis konna. No ma ehmataks ka end maruvihaseks. Kuigi tegelikult mulle meeldib kah, et muti nii vara hommikul juba kööki tuierdab. Me saame Mitskinga siis alati miskit maiust kohe, sest muti on algul veel nii unesegane, et ei jaga matsu, mis kell on. :) :).
Kuid need kuumad ilmad - need mulle küll ei meeldi. Mutile meeldivad! Tema on pikalt kuskil kaugel Kambodžas kuuma käes elanud ja oskab sellest kuumusest lugu pidada. Meie Minniga olime küll nagu poollaibad. See tähendab, et lebotame kuni õhtuni verandal tuule käes ja päikese eest varjul.

Ainult varahommikul ja õhtul saame liikuda.
Õnneks said nüüdseks kuumad ilmad läbi, ja meie eluke on normaliseerunud. (oh kui tähtis sõna)
Muti. või siis peremees kastsid koerakonnasid ka mitu korda päevas veega, sest muidu need oleksid kuumusest rabanduse vist saanud.
Jaa, lugesite õigesti - koerakonnasid.
Ralf - see dementik on meil ikka veel alles.
Muti ja peremees ei raatsi kuidagi teda veel ära saata. Muti arvas, et kuniks on jalad all, las tiksub tasakesi, lihtsalt meie peame tal silma peal hoidma, et ta mõne rohututi taha kinni ei jääks, või õue peal ära ei eksiks.
No see meie muti sõnavara muidugi. Ma nüüd käin mitu korda päevas kontrollimas, et kas Ralf on tiksuma juba hakanud - ei ole.  Kell tiksub küll köögiseinal kõvasti, aga Ralf ainult norskab, nagu peremees.
Minni muidugi ütles, et ma olen taas lollakas, kes mitte millestki aru ei saavat. Aga ega ta ei vaevunud seletama kah, et mida see tiksumine, ning ära saatmine tähendavad. Ütles ainult, et ma olla selliste maailmaasjade jaoks veel liiga noor.
Mis noor!
Vaat naabrite uus kass Miisu on noor ja rumal. Ma kutsun teda teeristile mürama, kui ta õues on, aga tema ei tule kunagi üksi. Alati võtab selle oma koeravolaski ka kaasa. No ja Porthosega ju ei saa mürada. Ta on sama loll ja kohmakas, kui meie koerakonnad. Mängib ainult kassiveeretamismängu ja teeb meid ilaseks.
Nii, aga nüüd pean ma taas õue lippama, sest kassielu tahab elamist ja suvi ju nii lühike, ning tegemist palju.
Kohtume taas millalgi! Nautige suve, ärge siis kurvastage, sööge rohkelt lihasaadusi, mitte nagu meie muti, kes järab juurikaid nagu Jänks, ning sunnib peremeest ka sama tegema.
Kuigi - Jänks naudib kah neid aiasaadusi, mis muti talle tassib.
No näed siis! Ei saagi veel jutusoonelt ära! Agaolgu, muti põrutas juba õue - lippan ruttu kannule!!