põhjus seles, et Muti pole arvutit käima suutnud panna. Tal olla miski onu jäänud konserviraha tegemisega haigeks, ning nüüd Muti lõhub tööd teha nii et saba ei näe essuauku. See tähendab Muti keeles, et ta liigutab end kogu aeg nii kiiresti.
Ma Mitskinilt muidugi kohe uurisin, et kes see essuauk on.
No olin taas lollpea loomulikult!
Tuli välja, et sealt tulevad ju junnud. Ok, junnud junnudeks, aga Mutil on jälle luulud - tal pole saba nimelt. Ja kui saba pole, siis ei saagi see saba miskit näha ju. Ja pealegi pole sabal silmi ka. Ma uurisin seda oma saba pealt nii, et pidin end ära nikastama. Aga peale pisikeste takjanupsude, ning heinakõrte ma midagi ei leidnud. Minni saba üritasin kah vaadata, kuid see lõppes kurvalt.
Minni tuuseldas mind selle eest päris agarasti.
Aga sündmusi on meil natuke ikka veel olnud.
Meie lolllindude pealik Lembit nimelt läks lolliks.
Hakkas selliseks elumeheks, kelle ainsad tegevused olid magamine, kiremine, söömine, kanade taga ajamine ratsutamise eesmärgil, ning mis kõige kurvem, kanadele kolki andmine.
Muti tahtis Lempsust korda üle luua ja pani talle alguses kammitsad jalgade külge.
Lolllind kakerdas terve päeva nendega ringi, aga õhtul, kui Muti need paelad ära võttis, siis said kanalinnud kahekordselt peksa.
Järgmisel päeval oli Lemps oma onnis koduarestis.
Aga paraku ei kutsunud seegi teda korrale.
Ja siis!
Te ju juba ka vist tunnete minu Muti iseloomu, eks?
Muti teatas lollkukele, et on veel üks variant ja kui see ka teda korrale ei kutsu, siis saab kogu pere kukesuppi süüa.
No vot!
Muti käis kuskil ära ja saabus koju hiigelsuure kastiga.
Kasti tassis ähkides lolllindude aeda ja tegi lahti.
Terve lolllindude vägi, pluss meie Mitškiniga olime uurimas, et mis sealt välja tuleb.
Ilmselgelt supipott ju!
Ja ta tuli!
(Ma muide veel imestasin enne kasti avamist, et miks Muti veevooliku kanalasse kaasa võttis. Et kas tuleb lolllindude saunapäev, suurem supitegu, või mis.)
Kastist kasvas välja Baruto.
Meie Lemps, tegi ainult kirrkööks ja tardus laudauksel soolakukeks.
Kanad kiljusid rõõmsalt, sest nad polnud eluilmas nii suurt ja ilusat kukkmeest lähedalt näinud.
Meie Mitskiniga tormasime kastani otsa varjule, sest see lolllind oli ikka Postonkonna kõrgune.
Et mitteteadjad aru saaks ja ei arvaks, et Muti oma hullu aruga, tassis koju Jaanalinnu, siis selgitan. Brams, ehk siis Baruto, on Braama tõugu kukk. Ja see tõug on eriliselt pirakas. Ma pärast panen pildi kah kommi, sest see kirjutamise programm on miskit uuendust teinud ja ma veel ei oska enam pilti panna siis.
Lembit veetis igatahes kaks järgnevat päeva nukralt jasmiinipõõsas. Kolmandal päeval, kui tal kõht eriliselt juba tühi oli, siis lonkis lauta.
Vahtis Bramsi küll kõhklevalt, aga tühi kõht tegi oma ja .....
Muti võttis lautvarjendis muidugi ka ette uuendustööd, sest tal olla plaanis ka paar eriti suurt kananaist tuua. Ja need praeguste lolllindude munategemise kastidesse ei mahtuvat. Pealegi tundus Mutile, et "päkapikk ja Baruto" ei hakka teineteisega kunagi läbi saama.
Aga elu läks teisiti.
Nii kaua, kui Muti oma haamrite ja kirvestega seal varjendis vehkles, lõid need lollvennikesed oma salaliidu, jagasid need kaagutised ka oma vahel ära, ning nüüd kõnnivad kõik suures pundis mööda elamist, ning hoopis ahistavad meid.
Eks edaspidi paistab, mis meil saama hakkab, kui need hiidnaislinnud kah kohale lendavad.
Praegu ma käin lolllinde ainult laudalakast prao vahelt piilumas. Selle Bramsi noka otsa küll jääda ei tahaks. Ta on nagu vaablane, kes nõelub su seina külge kinni, kui kallale tuleb.
Mutit nad muidugi ei puutu. Kogu kari jookseb tal sabas ja kluksub rõõmsalt. Muti kluksub ka, sest mune tuleb nagu Vändrast saelaudu.
Ma käin neid salamahti veeretamas laudas, kui lolllinnud õuetuuril on.
ja praegugi tundub, et oleks õige hetk lauta hiilida, sest just enne kostus sealt kõva kaagerdamine, ning see saab tähendada vaid üht - munuke on pessa poetatud minu rõõmuks.
Loodan ainult et Muti, va välejalg :) pole ette minust jõudnud.
Nii et tsauhh, pakkaaaaa kurrnjäuhh seekord!
