Ilusad tulikuumad tervitused sääskederikkalt sooservalt!

Kuumusest ja sääskedest ma loomulikult kirjutamata jätta ei saa, sest  esimene neist meeldib meie Mutile väga, muudkui aeleb päikse käes, endal tagumik vaevu kaetud. Vahepeal käib hiigelkausis end jahutamas ka (aga sellest kirjutan eraldi :) ). Sääsed Mutile aga ei meeldi. Kisab ja plaksutab kogu aeg nende pinina peale. Minul on vastupidi. Kuumus mulle ei meeldi, aga sääseraisad (Muti sõnavara) ei pääse ei minu, ega Mitskini karvakasukast läbi lihtalt. Koerakonnadel on rohkem jama. 

Neile ei meeldi kumbki. Palavus teeb liiga, ning sääsekuhi on kogu aeg nina peal.

Lõõskavad vaesed konnad ainult puude vilus horisontaalasendis. 

Kellykonn läks meil veel ühel päeval lõua alt paiste kah. Tuli selline rippuv kott lõua alla nagu lollnokkadel on.

Muti ehmatas nii ära, et suutis Kellykonna ühe hetkega kinni püüda, autosse toppida, ning arsti juurde jõuda.

Arsti juurde muidugi hetkega ei jõudnud, see suur linn, mille nimi on Rakvere, see olla teede ehitamisest nii lukus, nagu Läti riik koroona ajal. Sisse saavat sõita, aga ainult konservipoodi. Ülejäänud teed olla suurte massinatega kinni pandud. Muti olla mässanud majade vahel, nagu poolemeelne, enne kui sinna loomade haiglasse sai.

Kellykonn pandi mitmeks tunniks tilkuma. Muti tuli koju sihitult mööda aeda tammuma, Postonikonn kiunudes kannul. See tobu ei saanud aru, miks teda sõitma ei oldud võetud.

Mina ainsana nautisin rahu ja vaikust, sest keegi ei ajanud mind taga. ega üritanud nina saba alla toppida. Õhtuks muidugi toodi Kellykonn koju tagasi. Hunnik tablette oli kaasas, ning Muti rahakotis olevat nüüd nii suur auk, et meil Mitškiniga tuleb omal konservitehas avada. Poe omasid ei pidavat Muti rahakoti auk enam võimaldama.

Ähh, kebigu siis tööle ja nõelugu see auk kinni. Passib siin kodus, tolku tast suurt pole, sest ta olla haige.

Nõelumisest niipalju, et arstitädi arvates olla Kellykonna ka keegi nõelunud. Muti arvas, et maduuss, kuid arsti arvates külastasid koerakonnad mõnda maamummude pesa. Ning need otsustasid koeri vaktsiiniga  kostitada.

Muide, selle vaktsiini pärast meie Muti kodus konutabki.

Ta sai teise sutsaka, aga ta lollakas läks seda sutsakat tegema kohe peale seda, kui oli oma mitmenädalase ninaluristamise lõpetanud. 

Ja muidu nii julge Muti ei julgenud arstile öelda, et tal nina märg.

Vot, ja kohe kui oma pilsneripritsi oli ära lasknud teha, läks Mutil kõrv lukku ja enam lahti ei tulnud.

Küll Muti kratsis ja raputas teda, aga asi läks aina hullemaks, ning Muti on nüüd natuke aega juba kodus oma ühe kõrvaga. 

No see teine on tal ka ikka alles, kuid lehvib nii sama kasutult pea küljes. Vahepeal pidi krudisema ka, nagu Muti ütles.

Nii see Muti siis nüüd Kellykonnaga koos tablette krõbistabki. Kellyil on lõuaalune natuke tagasi endisesse asendisse tõmmanud, ning Muti arvas ka, et hakkab end juba kakskõrvalisena taas tundma ja läheb vaatab, mis tal teised loomad töö juures teevad.

Mingu jah. 

Hakkas kodus tasahilju vasakule ära juba keerama.

Ükspäev näiteks arvas, et tal on selle vaktsiini asemel hoopis mingi plaat sees.

Et, mis nagu loeb Muti mõtteid.

LOLLAKAS ikka ju!

Muti sättis end kella nelja ajal lõunanurru laskma. Kobis juba oma voodi, kui hakkas peale rünnak õhust.

Meil on teadupärast hästi lähedal üks suur veevann. See pidi olema miljon kassi suurem, kui Muti supluskauss õuel. Ja selle suure vanni nimi olla Meeri.

Eiiii!

Mitskin ütles, et ikka meri.

Olgu, olgu!

Selle Meeri-mere ääres on suur plats, kus laiguliste riietega onklid käivad  sõdimist mängimas ja saluuti tegemas. Nagu kogu aeg tuleks uus aasta, või nii.

Ja neil onudel on sellised suurte põrnikate moodi lendamise masinad, mida helikoperdajateks kutsutakse.

Vot, ja sai meie Muti vaevu silma looja, kui onklid hakkasid maja kohal nende koperdajatega lendlema.

Muti prõmsatas akna nii kõvasti kinni, et nüüd käib aken lahti sisse poole.

Kuid onklid hakkasid vastukaaluks saluuti laskma.

Ja see nende saluuditamine on ikka selline, et meie kodu hüppab iga põmsakaga sentimeetri maast lahti.

Ossa Püha Kassijummal!

Kus Mutil tuli karvaseid sealt august, kust ta oma silo sisse kühveldab.

Ei aidanud midagi, Mutil tuli lõunanurr pooleli jätta.

Aga......

Järgmisel päeval, just samuti siis, kui Muti õues oma suitsu õhku puhus (sääsepeletus, nagu ta ise seda nimetab nüüd) ja mõtles, et teeb ühe väikse uinaku, hakkas mürin metsa tagant.

Koperdajad olid kohal, nagu naksti.

Siis Muti ütleski kõva häälega, et temal on küll nüüd miski jälgija naha vahel, kus kurjam need laigulised koperdajad muidu teavad, millal Muti plaanib laiselda.

Kuigi, ega eriti ei saa öelda, et Muti nüüd väga looder oleks. Meie magame ikka rohkem.

Eriti koerakonnad!

Mutil rabab natuke aias kah peale päikese  käes praadimise miskit kraapida.

Ja kui kraapamine üle viskab, siis ronib oma vanni.

See on küll rohkem Peremehele sünnipäevaks ette ostetud kingitus, aga .....

Nagu tavaliselt, Muti võtab asju suurelt ette.

Tellis enda arust Peremehele kena pisikese solberdamiskausi, kui see sinna Meeri juurde sõita ei viitsi, aga kohale jõudis selline lähker, et terve tagahoov on seda täis.

Isegi lollnokkade aed ei paista selle tagant enam hästi välja. Ometigi on see aed suur ja kõrge.

Ise nimetab mu pererahvas seda kaussi baasseinaks. 

Ähh, jälle panin mööda!

Mitškinilt sain käpaga, et ma meeles peaks, see kauss on bassein.

Nunurrnuhh!

Põhiline on see, et kuna meil on kodus hästi palju kive, siis pidid Muti ja Peremees mitu korda oma kausiga aias ringi liduma, et õiget kohta leida.

Peremees ütles, et enne kui kausi kindlasse paika saame, on lumi maas, ning supelusekausil kaan peal.

Aga eksis.

Muti paigutass hiidkausi oma tomatimaja kõrvale, ning nüüd liguneb seal iga päev, ning vahib, kuidas ta tomaatikud kasvavad.

Ja kui sellest tüdineb, siis keerab teise külje ja luurab oma uusi pisikesi lollnokalapsi.

Ja-jaaa!

Lugesite õieti!

Mutil jälle pesakond pudilasi siblimas.

Kaks neist kahjuks, või meie õnneks eesaias eraldi.

Seekord ei olnud tibutootjaks mitte paks-Berta, nagu Muti algselt arvas, vaid matsakas-Marta.

Need Berta ja Marta on nii sarnased, nagu kaks tilka vett. Ainult iseloomud on erinevad. Berta lepib kõigega, pane talle või siilipojad saba alla. 

Marta on aga tark ja tigedik.

Luges enne hautamist oma munad saba all üle ja kui Muti tahtis talle veel kaks "käopoega" juurde sokutada, praakis välja.

Nii kasvavadki kaks sulelollnokka eraldi aiakes.

Postonikonn ja Kellykonn on neile lapsehoidjateks.

Kellykonn küll rohkem tahaks neid veeretada, kui hoida, aga kuna aed on ees, siis piirdub ta vaid ninaga vastu aeda tagumisega.

Ega väiksed nokad teda karda ka. Nokkavad vastu, kui vaja on.

Mitskin pakkus end loomulikult ka koheselt kasuemaks, kuid Muti ei võtnud tema kandideerimist tõsiselt.

Kuigi, ka Mitškin käib meil ajaga kaasas, ja on vaikselt kapist välja hakanud imbuma.

See tähendab, et Mitškin tunneb end rohkem koera, kui kassina.

Hõivas isegi kadunud Tobiasekonna kuudi, ning tegi endale suvekodu sinna.

Eile tahtsid kaks lollnokka ka seda kuuti oma suvekoduks, ning kaagutasid end sinna sisse, teadmata, et seal juba kasskoer Mitškin ees elab.

Püha kassi-koera-kanajummal!

Kus kuudis läks põrgumöll lahti!

Keegi kolmest ei leidnud nii kiirelt välisust üles, kui vaja. 

Muti arvas, et kohe lendab kuudikatus minema selle  kisa ja kaagutamise peale. Kuid õnneks sai Mitškin ikka lollnokad uksest välja kihutatud.

Mitškin ise oli pärast tükk aega tige nagu hiidherilane.

No selline, kes ilmselt Kellykonna üritas nõelaga maa külge nõeluda.

Aga teate mis, nüüd mu armsad karvased vännid - Muti valmistub taas oma vanni ronima, ning ma lippan teda turvama. Sest olgu kuidas on, selle vanni suurusega. Selle pani Muti kokku mõne minutiga, aga see taevatrepp, millega nad sinna vanni peavad ronima - seda monteeritas Muti mitu tundi, vandudes kõiki juhendamispabereid vannipõhja.

Ning ikka on see trepp selline ökitis (Muti sõnavara), et ilma julgestuseta on sellel turnimine vägagi kahtlane. Ma lähen ja olen moraalseks toeks Mutile vähemalt.

Nii, et kena kuuma suve jätku mu kallid sõbrad!!

Kui mahti on, siis ikka vajutan käpa klahvidele taas!

No ja kui uudiseid ka ikka on!