Ilusat sügisest hommikupoolikut kallid kaaskassid!

See sügisevärk jõudis kohale nii ootamatult, et meie Muti on oma aiandusega puhta jännis.

Eks ta ole ise süüdi kah!

Hulkus siin terve augusti kuu koos Peremehe ja naabri-Miisu perega mööda ilma ringi.

Meie, neljajalgsed ja sulelised olime ilma hooleks jäetud.

Päris ise me muidugi süüa tegema-otsima ei pidanud ikka.

Meie õnneks on naabri-Miisul tüdruk Mari, ja tema käis koos venna, ning väikese õega meid vaatamas ja hoolitsemas selle eest, et kausid täis  oleksid. 

Muti, koos peremehega olid kohe mitu päeva miskis Dubrovnikulinnas.

Muti vedas sealt hunniku juustu koju, mis haiseb hullumeelselt nende habeme ja sarvedega loomade järgi, keda kitseks kutsutakse.

Peremees sellest kraamist ei hooli, aga Mutil, ning koerakonnadel on keeled kogu aeg kõrva taga, kui Muti toidukapi ukse paotab ja see hais sealt välja tuleb.

Oi-oi  kurnjäuh! Tulin praegu selle peale oma targa kassiaruga, et mõned uustulnukad ju ei teagi kuidas  minu Muti välja näeb!

Põhimõtteliselt näeb ta muidugist välja aknast, aga tegelikult on meie Mutil peegli välimus kah. Ja see on selline - 

Ja see asjandus Muti õlal olen mina.  :)

Aga mul jäi hulkurluse jutt pooleli!

Tulid Muti ja Peremees sealt kaugelt maalt koju, pesid, kusid, kammisid, vahetasid oma karvkatte asendajad puhtamate vastu, ning panid uuesti ajama koos naabritega.

Ja seda muide Peremehe pisikese taburett-autoga.

Muti tõld on terve kuu pealinnas remondis. vedelenud. 

Ta juhtus otsad andma täpselt sel hommikul, kui Muti ja teised kiirustasid sellesse kohta, kust suured metallist vareste moodi lennumasinad lendu tõusevad.

Olla olnud õnnelik juhus, et see juhtus vahetult enne lennumasinate jaama.  Muti sai jätta tõlla kuskile tee äärde, ning Muti vend viis  selle enda juurde parandamisse.

No, mis õnn!? Oleks ikka kodus audu katki läinud, poleks seda hullumeelset hulkurlust ka olnud.

Aga olgu. Las käivad ja tuulutavad endid.

Sellelt viimaselt ringi tuuritamiselt saabusid nad tagasi sibulakoti, kalade(njämmkurrnjäu), ning miskite küünelaugudega, mis pidid eriti tõusad olema maailma popima haiguse vastu. Õnneks, seda kraami meie sööma ei pea, isegi koerakonnadele ei pakuta, ning keeled püsivad neil ka kenasti suus.

Nüüd siis natkuke meie koduelust ka.

Ega suurt erilist pole, aga üht-teist ikka on ka.

Laka peal on jaheduse saabudes elavnenud hiid-erilised.

Kahjuks tähendab see meile seda, et enne pimeduse saabumist peame Mitškiniga kiired kassid olema, ning tuppa lippama. Muidu on uks klõmpsti kinni, ning Muti ei ava seda ka kõige härdama kräunumise peale.

Ja seda selle pärast, et nagu õues pimeneb ja Muti toas tule põlema paneb, hakkavad need hiid-erilised ka tuppa tahtma. Muti kardab neid, nagu vanakurat välku (laen Muti sõnavarast).

Mina eriti ei karda, aga suvel sai Kellykonn ühelt selliselt susata vist, ning tal oli kael suur, nagu jões elaval hobusel. See võrdlus on Minnilt. Mina ise pole veel sellist hobust näinud, kes jões elab.

Minni muidugi nüüd kräunus selle peale, et see polegi päris hobune, ning ma olevat loll Kõldukaak.

Küll ma talle selle lolli tagasi veel teen.

Selle toas olemisega õhtuks on muidugi see eelis, et tegelikult on Mutil ikka selle toa aken vahel lahti ka, kus nad lõõska tõmbavad. Ning selle toa aknast teen ma äkksööste ööpimedusse.

Muidugi pean alati ettevaatlik olema, sest Kellykonn armastab ka nüüd toas mõnuleda, ning ta lemmikkoht on seal toas akna all. Ja hoidku Püha Kassijummal mul talle selga maandumast.

See jänespüks laseks Muti triibuvaibad ilmselgelt seda peenikest pruuni asja täis, kui ehmatusest põhi alt läheb.

Ta on mu ajusid juba viis kuud komposteerinud, aga ikka kardab mõningaid asju jubedalt.

Ainult seda illegaal-kassi, kes meil lollnokkade varjendi all elab, teda ta ei karda, vaid üritab tal kogu aeg kasukat seljast eemaldada. Õnneks on lollnokkade aed enamus aega koerakindel.

Muti on selle illegaal-kassi pärast tibake murelik.

Talv tuleb varsti, õues läheb külmaks, ning siis ei tea, mis tast saab.

Mutil on õnnestunud teda paar korda paitada, kuid kassimurjam teeb sellist susinat, et kinni võtta Muti teda ei riski. Pealegi on tal seljas enamus meie metsas elavatest puukidest, ning viimased neli hammast on ka nagu nõelad suus.

Muti peab juba plaani kuskilt varjualusest püügikast muretseda, ning illegaal kinni püüda. Seda enam, et üleeile avastas Muti sellel illegaalil ka poisssõbra.

Ja Muti teatas Peremehele, et mingit kassikasvandust ta lollnokkade kasvandusele kõrvale ei taha.

No vaatame, mis edasi sünnib selle asjaga.

Aga, nüüd lippan ma koos koerakonnadega õue, sest vihma veel ei saja, ning Muti on otsustanud pärast jälle koos Miisu-Mutiga hulgerdama  minna. Tuleb juhust kasutada, et uksest saab vabalt edasi-tagasi voorida.

Olge siis ikka mõnusad, hakake juba karvu ajama, sest see on suvelõpu kõõõõige popim tegevus)meie Postonikonnaga juba ajame agaralt), ning kohtume taas!

Kurrnjäuhh ja nägens!!