Kuna minu vännklaab kartis juba, 

et olen koos "Birgitiga" mõnda naaberriiki lennutatud, siis annan teada, et minuga on kõik kõikse paremas korras.

Või noh? Mis korras?

Aga hakkan parem otsast nurruma teile.

Esialgu polnud meie aastalõpu kuul miskit viga.

Muti sai konserviraha kohast nädalakese puhkust ja tuustis kodus koristada.  See tähendas seda, et meie Mitškiniga proovisime end hoida ohutus kauguses.

Mina õues ja Minni sahvris.

Vaat Muti koristab mõnikord nii sama kah, aga aasta lõpus proovib kogu eelneva aasta essu majast välja saada, ning ühtlasi uue asemele tekitada.

Või kuidas seda nimetada, et nagu põrand puhas, nii veetakse ühte nurka kuusk, riputatakse pulinaid täis, ning meie poole viibutatakse rusikat. kui julgeme neid pulinaid kas või silmanurgast piiluda.

No ja nii see kuusk seal nurgas siis üksi nukralt konutab ja ajab okkaid maha.

Ega ta tegelikult niiväga ei ajakski, aga kui Muti kotkapilk on mujale (koerakonnadele, lollnokkadele, Peremehele) suunatud, siis me Mitškiniga ikkagi natsa sahistame seal okste vahel.

Nõnda ka sel aastal!

Ainult, et Muti tõi kuuse juba kuu algusel tuppa, sest ta kuulis, et tuleb "Birgit" ja siis ta enam ei leia oma sügisel valmis vaadatud puukest üles.

Minul lõi silm särama, kui kuulsin, et Birgit tuleb.

Ma polnud seda Muti venna tütart kunagi näinud.

Mitskin oli ja ütles, et ei miskit erilist, pidi olema tavaline harkjalg, kes kasse kõvasti armastab.

No seda enam ma ootele end sättisin.

Muti muidugi suutis end "kalli külalise" tulekuks haiguslehele istutada.

Nimelt võtsid koerakonnad kätte ja otsustasid kärna minna.

Esiti krõhvisid end niisama, ja Muti kogu aeg keelas neid, ning käskis pesema minna.

Aga krõhvitsemine kogus aina tuure juurde, ning kui Muti leidis koerakonnade karvades inventuuri läbi viies kirpude asemel kärnad - oli asi selge.

Muti, kui meie maja turva-, koja-, jahimees, aiatraktor, meditsiinispetsialist, toitumisnõustaja ja ainult Kassijumal teab, kes veel, pani kiirnoosi (ähhhh, diagnoosi) ja kimas oma tuttava arstionkli juurde.

Sai sellelt mingid eriti kallid ja eriti suured pruunid rohujurakad, mida nähes Kellykonn oli minestamise äärel kui Muti käsi koos tabletiga talle kurku sukeldus. Aga, et Muti käes on ülemvõim, siis alla ta selle neelas.

Postonikonn, see on nii loll, et talle anna mida tahes, kõik võtab vastu ja sööb ära. Nii ka seekord.

Rohud antud, läks Muti ahjupuid tuppa tooma - ja sinna tema jäi!

Peremees juba hakkas muretsema, et kas Muti läks kuskilt kaugemalt külast neid ahjupuid tooma-tegema, kui Muti tuppa lõpuks käpukil tuppa jõudis.

Ise tige nagu metsapull, nagu Peremees ütles!

Soohhh!

Sihukest looma ma polnud enne kuulnudki meil elavat!

Selgus, et Muti oli puulaadungiga üle pingutanud ja selg oli teise kohta läinud.

Kui ta oma jope seljast lõpuks oli maha raputanud, siis ma kohe lausa uurisin, et kas Mutil nüüd selg kõhu asemel, või kuidas,? Et, kui nüüd pussu laseb, kas hais kerkib otse ninna? Kui selg tagapool, siis teinekord sai lõhna hajutada mööda maja laiali, enne kui ta ise tundma hakkas :) . Aga - poleks Muti nii kööbakas olnud, oleks ma selle uuringu käigus ilmselgelt naha peale jalus tolknemise eest saanud.

UUringu tulemusel sain siiski selgeks, et Mutil selg ikka õigel poolel ja Muti ise paigast ära lihtsalt.

Konserviraha ta igatahes tegema minna ei saanud, vaid toppis endale mingeid kleepuvaid, ning hullusti lõhnavaid lehti selja peale 

Aga - siis tuligi mulle meelde, et Birgit ju külla tulemas!

Imelik, Muti ütles seda hilja õhtul, et Birgit kohe-kohe hakkab jõudma siia. 

Kes tuleb öösel külla?

Isegi Mitškin oli imestunud, aga sellest hoolimata sättisime end ootele.

Ootasime, mis me ootasime, aga õuest kostuva tuulevilina peale tuli uni ja jäime magama.

Hommikul, kui Muti imelikult ähkides, ning üleni lumisena lollnokkade varjendist tuli, sättisin end nagu tavaliselt õue uitama minema, aga Muti kihutas mind ukse juurest minema, öeldes, et kui praegu õue lähen, siis tagasi tulen kuu aja pärast.

?????

Kräunusin nii kaua, kuni Peremehel hing haledaks läks ja ta mind ikkagi õue lubas.

OH SA PÜHA KASSIJUMMAL!!!!!!!!

Miks need inimeseloomad ei hoiatanud mind, et Birgit pole mitte mingi vennatütar, vaid hoopis tuul ja lumi. Ning mitte ainult tuul ja lumi, vaid tuulelumi, hirmsa vilina ja suure hooga.

Tuul lennutas mind trepilt hoobilt Postonikonna kuudi ette. Suu, silmad ja sabaalune olid lund triiki täis hetkega.

Muti huilgas ukse vahelt tormiga võidu, et Simbake ikka kodutee uuesti üles leiaks.

Leidsin, aga peale seda traumat enam õue poole ei vaata. 

Mõnulen toas, ning jagan Mitskiniga tema vetsukasti.

Äkki kevadel lähen õue ehk!

See paganamase Birgit marutas meil terve öö ja terve päeva ja siis veel öösel natuke aega.

Lõpuks kihutas kuskile minema.

Aga meile jättis niiiiiiiii suured lumehanged, et Muti arvas end nendest läbi kaevavat alles järgmisteks jõuludeks.

Seda enam, et tal selg kah ei lubanud erilisi jõunumbreid lumelabidaga teha.

Kuid Muti, ja ka ülejäänud külarahva õnneks on meil olemas onu Taavi.

Ja sellel onu Taavil on selline hirmsuur murutraktor, millel on veel suurem lumelabidas nina otsas.

Muti murutraktor ja lumelabidas on nende kõrval päkapikud.

Ja kui see Birgit oli oma hoo maha võtnud, siis tuli see hiidtraktor meie õuele, ning lükkas Muti tõlla ümbert lume kohe päris minema.

Enne ikka muidugi küsis Mutilt, et kas võib üle lillepeenarde lund veeretada.

Mutil oli lumest nii kõrini, et lubas küll.

Ja kui meie ja naabri Miisu hoov kah olid lõpuks lumevabad, siis naabri Miisu perenaine ja meie Muti arutasid kohvilähkri taga istudes, et peab traktori-Taavile miskit toredat selle eest kinkima.

Et näiteks mõne napsu, arvas meie Muti.

Aga naabri Miisu perenaine ütles, et mõtleme veel, muidu tõmbab traktor nina viltu ja pärast on Muti õunapuud kah vana väetiseküüni juurde ümber istutatud.

Aga ma olen kindel, et miskit need perenaised ikka välja mõtlevad, pea asi, et minu konservid külmkapist Traktori-Taavi juurde ei kaoks.

Kuigi, ega sellest külmkapist meil ka Birgiti ajal suurt kasu polnud.

Nagu Birgit tuli, nii ta elektri omale võttis.

Selle pärast ka Miisu perenaine meil kohvitas,

Mutil nimelt oli tuli momendil pliidi all ja kannus vesi kees.

Muidu nad kohvitavad Miisu juures rohkem.

Seal on kohe vastav massin, mis pidi head kohvet vaaritama.

"Romantiline" küünla-, petrooliumilambivalguse õhtu kestis meil kohe mitu päeva.

Lollnokad passisid ka vaid jõulutulede valgel oma pudrukausse ja torisesid Muti kallal. Aga Muti käskis neil nokad vait keerata ja eluga rahul olla,  Ja kui hämarus ei meeldi, lennaku hange otsa.

Pärlanokad algul proovisidki seda, aga tulid kisades kanalasse tagasi.

Nüüdseks on muidugi asi õues tavalisse olekusse saanud ja valgus ka majas, aga mina ikka igaks juhuks veel ei lähe sinna õue.

Mine tea, äkki jäi jupike seda tuuletormi kuskile nurga taha veel passima ja ründab mind.

Koerakonnadel on muidugi nüüd tore.

Saavad oma koduvalvet ülevalt lumehunnikute otsast teha.

See tähendab, et isegi Kellykonn ulatub üle põllu rebaseid silmama.

Kuigi Muti käskis neil rebaserein rahule jätta. 

Peale neid kärnarohtusid pidi Muti rahakassas ka nüüd vaid Birgit puhuma.

Aga olgu, nüüd peab Muti minema Peremeest konserviraha tegema viima ja mina pean arvutist oma käpad koomale tõmbama, muidu lööb Muti selle kaane klõpsti kinni ja mu käpukesed jäävad vahele.

Olge siis taas tublid, ning pidage vastu!

Varsti paneb see vanaks läinud aasta jälle minema, ning uus hiilib asemele.

Küllap annan teada, kuidas mul selle aasta vahetamine õnnestub üle elada.

Seniks kurrnjäuhhhhhh ja nägens!!