Kättemaks on üks igavesti magus maks!
Mutikonn, va õelus, sai mu käest üks päev nagu tuppa si.....nud kass!
Vähe sellest, et ta mu hoole ja vaevaga korjatud puugipabulad igal õhtul pliidi alla uhab, nagu puugid polekski värske talvevaru, mida mina meie ühiskülmikusse panustan.
Ise korjab küll koos naabri-Miisu Mutiga suvi otsa metsas igatsugu marju, seeni ja põdrakärbseid. Miisu Muti korjas sel aastal ka ühe õllesnäki juba, aga õllesnäkk osutus tigedikuks - lõi Miisu Mutile kihvad jalga, ning naabriMuti oli peale seda tükk aega jämeda jalaga ja ei armastanud kivihunnikusse ronida. No sinna, kus meil need hiidvihmaussid elavad, kes on kirjud ja sisisevad.
Aga - see meie Muti!
No olgu, korjas mul ühel õhtul taas korvitäie talvevaru seljast, loopis tulle ja siis - ei teinud enam väljagi, et ma valjuhäälselt ukse juures õue minekut nõudsin.
Kisasin küll nagu kapiukse vahele jäänu, aga Muti ainult irvitas oma kolme hambaga, ja ütles, et ei kavatsegi mind igaks ööseks välja lasta.
Ometigi toon ma peale puukide talle ka suuremaid saakloomi. Nagu näiteks rotid, kes meil lollnokkade varjendisse on korteri saanud.
Muudkui jonnis, et kass täna rohkem õue ei saa, temal küüned puha valusad puugikorjest. Nüüd ma olla kena ja puhas, ning tohtivat voodis magada.
"Oot.oot Muti, ma sulle veel ehitan voodis magamist" : mõtlesin endamisi. "Küll tasumistund ka ükskord kätte jõuab".
Ja jõudiski!
Ja oodatust hoopis kiiremini!
Muti passis pool õhtut arvutist oma lendavate ja võlutrikke tegevate pilukil silmadega inimeste vilmi.
Ja siis hakkas voodisse sättima.
Enne veel jutustas Peremehega, ning arvas, et hoolimata sellest, et tal natuke nagu tahtmine olla oma õuenurgas konutavat pissikasti külastada, ei viitsi ta nüüd pimedas minna.
Asi kannatavat hommikuni ära. :)
No-noh!!!!
Tegin eriliselt tubli kassi näo ette ja ronisin Mutile kaissu.
Ja......
Kui siis Peremees poolest ööst otsustas ka Mutile kaissu ronida, hakkas nalja saama.
"Muti! Sa ikka ei kannatanud hommikuni!" !!!!!!!
See oli Peremehe röögatus, kui ta pimedas toaukse valla lõi.
Muti tegi oma unerähmas silmaluugid praokile, aga ei jaganud veel miskit ära.
" Tuba paksult essuhaisu täis! Mis toimub? Voodisse lasid või??
Ma olin köögis laua all vait, nagu kult rukkis. ( Mitskini sõnavara. Ja kult pidada olema pisikeste sigade isa. Ma pärast õues uurisin Postonikonnalt).
Muti torises Peremehele vastu, et tehku aken lahti, kui nina nii hellake on ja pani öölambi põlema, et Peremees akna ikka üles leiaks.
Ja siis nad minu kunstiliselt kujundatud kakarea leidsidki.
Lasin selle Muti norskamise saatel täpselt Muti kujuliselt ja pikki Mutit.
Tuli selline ilus poolkringli kujuline teine.
Nii kiiresti, kui sel ööl, pole mind kunagi köögiaknast välja lennutatud!
Eelnevalt loomulikult kästi mul oma kunstiteost hästi lähedalt ninaga silmitseda!
Aga!!!!
Enam ei pea ma isegi mitte kahte korda ukse juures mjäu tegema, uks avaneb nagu hiinlaste võlutriki vilmis - naks ja lahti.
Tuuseldada sain sel ööl küll. aga- no oli mõnus tunne ka, et sain Mutile koha kätte näidata.
Aga nüüd, mu armas vännklaab - tõmban praegu otsad taas kokku ja pajatan järgmisel korral ka teiste tegelaste tegemistest.
Mutile peaks "pudeliharja" perenaine sel nädalalõpul külla tulema ja siis saab alati nalja.
Ootame ära!
Pealegi- Mutil on üks hull projekt taas plaanis ühe naaberküla Peremehega. Ja kui nad selle teoks teevad, siis......rahu igatahes kaob meil sooservalt kauaks vist.
Seniks aga kena suve ja kurnjäuhhhhhh kõigile.
