Muti ütles, et täna olla Toomapäev ja
kogu s....t, eriti kassis...t. tuleb sel päeval majast välja saada!
Ja kus kukkus koristama!
No ma ei tea!
Terve selle kuusejamakuu on Muti loodrit pannud täiega, ja siis nüüd, ühe päevaga loodab kogu tolmu, ämblikuvõrkude, koerakonnakarvade, Peremehe toidupudi, ning muu rämpsuga hakkama saada.
Me Mitskiniga taandusime Poisinaaskli tuppa.
Oleks ainult hingest teadnud, et Muti just Naaskli toast seda Toomapäeva tuuseldamist alustab!!
Mitškin sukeldus Muti lebola alla, mina kasutasin juhust, ning lipsasin õue.
Ega seal õues muidugi suurt teha pole!
See lollakas lumeollus, mida terve kuu maha kühveldati pilvedest, see on küll paari päevaga ennast koomale tõmmanud, aga ega ikkagi veel mõnus pole. Plägane on!
Õnneks oli Muti lollnokkade varjendi tuulduma pannud!
See tähendab, et lollnokkade lauda uks oli lahti, ning nokad ise jõllisid kohkunud silmil õues toimuvat.
Kasutasin juhust, ning läksin neile külla, et neid natukenegi eluga kurssi viia.
Need õnnetukesed ju suurte tuiskude algusest saati oma varjendis vangis, ning ilmaelust ära lõigatud.
Ossa pagan, ma sain ise üllatuse osaliseks. Selle ajaga, mis nokad varjendivarjus olid, on noored jogad suurteks kanadeks sirgunud, ning kukehakatised laulavad paremini, kui Muti imelik iinapoiss.
Sellel küll kah esinemise ajal suled seljas, aga kukk ta vist pole. (ma olen üle Muti õla piilunud, et mida see Muti õhtuti arvutist jõllitab, sellepärast tean.)
Nokad minu külastuse üle erilist rõõmu ei tundnudki!
Hakkasid hoopis mitmehäälselt kisama, kui üritasin end ühte munategemise kohta sisse seada.
Saatsin nokad kukele, ning läksime Kellykonnaga hoopis kaevumaja taha pullupoistele külla.
Pullakad elavad meil nüüd päris õuealal.
Koplis läks lumeuputuseks, ning Muti tegi poiste hulkumisala kolm korda väiksemaks. Joogiküna toodi salvkaevu kõrvale, ning söökla on puukuuri seina ääres. Ega selle lumega pullakad-poisid eriti kolama ei kippunudki.
Läksid koguni nii mugavaks, et Muti pidi neile lume sisse raja ette veerema.
See oli päris naljakas värk!
Mutil sai kõrini, et poisid ainult kuurinurgas molutavad, ning metsas üldse ei käi.
Pani endale eriti pikad kummikud jalga, paksu jope selga, ning leivakääru taskusse, ning hakkas lumemurdjaks.
Peremees oli köögiaknas passinud ja ütles, et Muti olla välja näinud nagu põgenev matadoor.
Ma pärast uurisin Mitškinilt, et kes, või mis see door on - see olla selline tegelane, kes pulludega maadleb.
No meie Muti on siis nende matadooride pealik sel juhul. Ta kogu aeg madistab Pulluga. Ajavad teineteist ümber joogiküna taga ja mörisevad. Eriti Muti!
Aga üldjuhul on Muti ja pullakad sõbrad ikka. Sügavad vastastikku, ning Muti sakutab neid sarvede vahelt pidevalt.
No ja pärast andis Muti muidugi selle leiva ka ikka poistele maiuseks, kui me ringiga kaevu ääres tagasi olime.
Poisid-laiskvorstid nüüd seda Muti tehtud rada pidi metsas vaid käivadki. Muti ütles seda nähes, et pullud on ikka tõelised mehed, kõik raskema töö lasevad naistel ära teha, ning ise külitavad põhkude peal, nagu Peremees diivanil.
Mul on natuke neist poistest kahju kah. Nad ju harjunud suure kopliga, ning värske ninaesisega.
Ning siis äkki, ühe päevaga tõmmati sellele vesi peale.
Igatahes, sedaa lund tuli korraga nii palju, et Muti pidi tööle sõitma ühe suure ja võimsa tõllaga, mis talle järgi saadeti.
Hiigellumelabidas on lausa mitu korda meil Muti virisemise peale õuelt lund kuuseladvani ulatuvasse kuhja tõstnud ja päris kuuse tuppa toomise plaani metsast, mattis Muti ka lume alla, ning tõi kuusekolaka hoopis linnast poe eest.
Lugesite õieti!
Muti tõi üks päev meile kuusekolaka juba tuppa ära, toppis pulinad kah külge ja puha!
Et siis tal jõulude ajal vähem teha.
Ta ju mängis koos lume tulekuga taas kord ühe karaanaturniiri.
Ähhh, ikka koroonaturniiri.
Siiamaale köhib nagu hobune! Ja tegutsemistempo ka Mutil peale turniiri puhta nullis, veab ainult koibi järgi, nagu Postonikonn, kui see on lume sees pikema tiiru teinud.
Kuigi - olgem ausad!
Nimelt toodi koerakonnadele terve vannitäis mägiveist.
No mitte nüüd päris elusat pullakat, aga hoopis rasvaribad.
Muti annab neile iga päev käpatäie maiuseks.
Nii siis käibki meil pidev sõda koerakonnade, ning harakate vahel.
Kellykonn on natsa targem kui Poston.
Ta matab lihatükid kiirelt lume sisse, siis ei pea kogu aeg võitlema ja saab rahulikumalt asja võtta.
Või. kui juhus avaneb, siis tassib liha ruttu tuppa Peremehe padja alla.
Peremees on juba mitu korda magama minnes ja kätt padja alla pistes, sealt palukesi avastanud.
Korra oli isegi pool seapead sinna peitu torgatud.
Vaat siis tegi Peremees küll ise ka seakisa!!!
Aga olgu.Tänaseks lõpetan siinkohal aruandluse ära, sest koerakonnad hakkasid õues lärmi lööma, ning meil vaja Mitškiniga seda koheselt köögilaual kontrollida.
Olge siis tublid, pange järgnevatel päevadel rõhku kuusekolaka pikalijooksmisele, verivorsti laualt pätsamisele, ning kingikotipaberite äranätsutamisele.
