Teen ühe kiirpostituse ära, sest muidu läheb aeg edasi ja uued "julmad" Mutinaljad tulevad peale.

Meie Muti hakkas üleeilsest karva ajama!

No niiviisi, nagu Postonikonn ja Kellykonn.

Et nagu oma rehaga karvade kallal käis, nii peotäis oli olemas.

Kauaks tal neid peotäisi ei jätku muidugi, sest ta ju meil originaalis udujuuks. 

Nii, et seda toredat värki, nagu Postonikonna kammides, et kogu metsaäär on villa täis, ning tihased ja muud lollnokad kaklevad pesamaterjali pärast, ei hakka olema.

Ega praegu pole tegelikult vajagi pesasoojustusmaterjali, sest väljas nii palav, et koerakonnadki on ainult toas jahedas.

Lollnokad läksid kah kuumaga lolliks. Muti kahekümnest nokast tahavad nüüd kümme saada tibuemadeks. Muti pani kahele munud alla, ülejäänudele teatas, et võtku järjekorda.

Ja kujutaga ette - need  lollid võtsidki.

Kummagi pesakasti ees on järts sõna otseses mõttes. Nagu pesal istuv tibumamma läheb jalga sirutama, nii on järgmine lösakil munade peal.

Muti käib vähemalt 100 korda päevas kanavarjendis liiklust reguleerimas ja entusiastlike mammahakatisi pesast välja kupatamas.

No, aga Mutist siis ....

Ega meie Muti pole miski tavaline Muti!

Kuna oli ette teada, et Mutil karvad kaotsi võivad hakata minema siis......

Et halva asja juurde head ka miskit oleks, tellis Muti omale oma iinapoja maalt hunniku kunstjuukseid.

Ja loomulikult mitte tavalisi harjaseid, vaid ikka eriti vingeid. Esimene tuli juba ära - sihuke poole p....ni ulatuvate salkude kuhi. 

Sa jeerum ja Püha Kassijummal ühes koos!!!!!!

Ma ei julgenud isegi süüa küsida pool päeva selle peletise käest, kes Muti asemel autost välja ronis.

(Ta ju toppis selle tuustaka autos endale kupli otsa).

Peremees ehmatas oma kulunud puusa suisa sirgeks ja teatas, et Muti näeb välja nagu purjus briti poissmees.

Ma tormasin selle peale tulistvalu Mitškinilt selgitust saama, aga Minni teatas palavusest oimetult, et oma viie aastaga peaksin juba ise miskit olema kõrvade vahele kogunud, ning temal pole hetkel kõnetundi.

Tegelikult arvan, et ta oli lihtsalt Muti uuest immitsist, või mis asi see oligi, lihtsalt kõnevõime kaotanud.

Kellykonn oli ainus vapper, kes arvas, et juuksetuust on Muti alla neelanud, ja tormas turi turris, ning kihvad välkumas Mutit selle irmsa asja alt päästma.

Muti naeris nagu hobune, ainult et veel kõvemate hirnatustega.

Siis muidugi tundsid koerakonnad ikka Muti ära, aga Kelly vahib tagatoas rippuvat "briti poissmeest" siiani altkulmu.

Aga noh - täna tuli Mutile uus pakikutsung. Muti loodab, et saab seekord punapea. 

Siis on õhtul taas etendust oodata!

Peremees soovitas Mutil ühe tuusti tellida rohelise, kuid Muti sai kurjaks, ning ütles, et ega ta mingi Murueide tütar polevat.

Minu meelest oli Peremehel ju täitsa hea mõte. Iga päev võiks erinevat värvi tuust olla. 

Mõelge ise, igal hommikul uus Muti.

Vahva ju!

Mitskin aga teatas, et olen tobu. Juuksevärv ei pidavat Muti iseloomu grammigi muutma. Hoolimata sellest, jääb Muti ikka "loomavihkajast toidukoonerdajaks" .

Nii, aga nüüd torman taas Mutiga rehe alla, et seal Peremehe tööriistamajandusest kord üle teha. Peremees jättis selle unarusse, kui puusa asemel õunapuuoks istutati, ning, et Mutil hetkel aega laialt, ning õue peal liikuda ei saavat (ajuraasuke pidada keema minema igihalja kupli all), otsustas Muti seal rehetoas puhastuskampaania läbi viia.

Õnneks saabub ülehomsest taas nädalane koristusrahu. Muti läheb nimelt jälle päälinna, et kokteili saada ja hiljem ....teate isegi, eelmisel korral juba rääkisin sellest, et Muti on meil pärast kokteili natsa umpa-umpa.

Vohhh, sai päris pikk jutt, aga eks näeme jälle, kui nalja on saanud!

Seniks kõigile kurrnjäuhhhhhhhh!!!

 

Lugupeetud vännklaab!

Muti tungival soovitusel teen teile kiirelt-käppelt kerge postituse.

Kõigepealt toreuudised:

Naabri-Miisul ja meie Postonikonnal on nüüd uus sõber - krahv Waldemar, ehk Volli, või siis Volts-raisk-mida-sa-jälle-teinud-oled.

Volli on nimelt meie küla uus koerakonn!

Hiljem, kui aega saan ja võimalust on saab pildi ka.

Kuigi Naabri-Miisu Perenaine võib selle pildi ise kah kommentaarida siia juurde, ei mina keela :).

Volli on selline kikkkõrv, kes mõnikord näeb välja nagu saksalammas, mõnikord nagu külalurjus.

Saksalammas näeb ta välja siis kui on essukeeramisest väsinud ja magab oma kodus :)

Aga essu keerab Volts terve meie loomapere eest kolmekordselt. Isegi, kui need sarvilised, kes Mutil taas murutraktorit koplis mängivad, kaasa arvata.

Muti lollnokki õpetab Volli näiteks kiirelt puu otsa evakueeruma.

Basseinist purskkaevu uppumisohust päästab ka pidevalt jne jne.

Ainus, kes Volliga kuidagi sinasõbraks saada ei soovi, on Kellykonn.

See on niiiiiiiiii kade, et näitab kogu aeg oma hambaid Vollile. Nimelt on Kellykonn täiesti kindel, et Volli võtab tema koha ära Muti südames.

No täis-tola!

Muti ju meil nagu sajajalgne  - paikäsi ja pepulakse jagub kõigile. Viimaseid isegi topeltkoguses.

Nii, teine uudis on need sarvilised.

Neid on nüüd neli ja kõik on kenasti tüdrukud, nagu meil kombeks.

Muidu toredad tüdrukud, aga hirmus arad.

Mutil läheb nende dressidesse panekuga pikalt aega ma arvan.

Aga, noh .......

Sel suvel on Mutil aega laialt käes, las dressitab neid, kui tahab.

Kaks on ta suutnud juba enda sabas sörkima õpetada, küll ülejäänud kaks, kes tibake veel tited, ka seda tegema hakkavad.

Nii, nüüd siis see kehvem uudis, seoses Muti laialt käes oleva ajaga.

Üksikasjadesse ma esialgu laskuma ei hakka, eks aja jooksul saab Muti ise ka targemaks, ning oskab lahti seletada, mis ja kuidas me sooserval edasi toimetama hakkame.

Muti on taas meil kodune proua.

Konserviraha tegemise kohas on hingekirjas küll, aga millal raha tegema uuesti hakkab, ei tea mitte keegi.

Mitte, et Muti seal nüüd oleks mõne suurema sigadusega hakkama saanud - ei-eiiiii.

Mutil tuli miski nõme haigus kallale, mis nõuab, et Muti vehiks paar korda kuus päälinna vahet uhada, seal endale miskit sisse tilgutada lasta, siis kodus nädalakese "rase" olla (magab ja krooksub ja iiveldab vaheldumisi), Siis silmad selgeks saada, meist korra üle teha ja uuesti otsast peale - päälinn, rase jne jne.

Ja sedasi kohe pikka aega. Nii, et tal lihtsalt pole aega ega jõudu konserviraha meisterdada.

Nii, et meil jääb üle ainult oodata, millal tal see jama lõppeb ja ta uuesti pärisMutiks hakkab, ning meid näljasurma ohust päästab :)

Sellepärast siis nüüd see kõikse kurvem teadaandmine - kui ma tükk aega endast pole märku andnud, siis ärge pablage - Muti lihtsalt ei võimalda mulle kirjutamist.

Muidu on mul muidugi kõik endiselt tore.

Puuke korjan ka ikka agaralt.

Muti tilgutas mulle kah miskit puugivastast kahe kõrva taha, aga ..... ega see siis ometi ühele tublile ja töökale kassile ei mõju.

Naersin selle peale koos puugipupsakatega ja tõin õhtuks neid koju terve peotäie, nagu tavaliselt.

Aga sellest mõnel järgmisel korral.

Nüüd olge mõnusad ja minge kõik õue suve nautima, nagu mina teen!!

Nägens ja kohtume siis kui kohtume!!