Lugupeetud vännklaab!

Muti tungival soovitusel teen teile kiirelt-käppelt kerge postituse.

Kõigepealt toreuudised:

Naabri-Miisul ja meie Postonikonnal on nüüd uus sõber - krahv Waldemar, ehk Volli, või siis Volts-raisk-mida-sa-jälle-teinud-oled.

Volli on nimelt meie küla uus koerakonn!

Hiljem, kui aega saan ja võimalust on saab pildi ka.

Kuigi Naabri-Miisu Perenaine võib selle pildi ise kah kommentaarida siia juurde, ei mina keela :).

Volli on selline kikkkõrv, kes mõnikord näeb välja nagu saksalammas, mõnikord nagu külalurjus.

Saksalammas näeb ta välja siis kui on essukeeramisest väsinud ja magab oma kodus :)

Aga essu keerab Volts terve meie loomapere eest kolmekordselt. Isegi, kui need sarvilised, kes Mutil taas murutraktorit koplis mängivad, kaasa arvata.

Muti lollnokki õpetab Volli näiteks kiirelt puu otsa evakueeruma.

Basseinist purskkaevu uppumisohust päästab ka pidevalt jne jne.

Ainus, kes Volliga kuidagi sinasõbraks saada ei soovi, on Kellykonn.

See on niiiiiiiiii kade, et näitab kogu aeg oma hambaid Vollile. Nimelt on Kellykonn täiesti kindel, et Volli võtab tema koha ära Muti südames.

No täis-tola!

Muti ju meil nagu sajajalgne  - paikäsi ja pepulakse jagub kõigile. Viimaseid isegi topeltkoguses.

Nii, teine uudis on need sarvilised.

Neid on nüüd neli ja kõik on kenasti tüdrukud, nagu meil kombeks.

Muidu toredad tüdrukud, aga hirmus arad.

Mutil läheb nende dressidesse panekuga pikalt aega ma arvan.

Aga, noh .......

Sel suvel on Mutil aega laialt käes, las dressitab neid, kui tahab.

Kaks on ta suutnud juba enda sabas sörkima õpetada, küll ülejäänud kaks, kes tibake veel tited, ka seda tegema hakkavad.

Nii, nüüd siis see kehvem uudis, seoses Muti laialt käes oleva ajaga.

Üksikasjadesse ma esialgu laskuma ei hakka, eks aja jooksul saab Muti ise ka targemaks, ning oskab lahti seletada, mis ja kuidas me sooserval edasi toimetama hakkame.

Muti on taas meil kodune proua.

Konserviraha tegemise kohas on hingekirjas küll, aga millal raha tegema uuesti hakkab, ei tea mitte keegi.

Mitte, et Muti seal nüüd oleks mõne suurema sigadusega hakkama saanud - ei-eiiiii.

Mutil tuli miski nõme haigus kallale, mis nõuab, et Muti vehiks paar korda kuus päälinna vahet uhada, seal endale miskit sisse tilgutada lasta, siis kodus nädalakese "rase" olla (magab ja krooksub ja iiveldab vaheldumisi), Siis silmad selgeks saada, meist korra üle teha ja uuesti otsast peale - päälinn, rase jne jne.

Ja sedasi kohe pikka aega. Nii, et tal lihtsalt pole aega ega jõudu konserviraha meisterdada.

Nii, et meil jääb üle ainult oodata, millal tal see jama lõppeb ja ta uuesti pärisMutiks hakkab, ning meid näljasurma ohust päästab :)

Sellepärast siis nüüd see kõikse kurvem teadaandmine - kui ma tükk aega endast pole märku andnud, siis ärge pablage - Muti lihtsalt ei võimalda mulle kirjutamist.

Muidu on mul muidugi kõik endiselt tore.

Puuke korjan ka ikka agaralt.

Muti tilgutas mulle kah miskit puugivastast kahe kõrva taha, aga ..... ega see siis ometi ühele tublile ja töökale kassile ei mõju.

Naersin selle peale koos puugipupsakatega ja tõin õhtuks neid koju terve peotäie, nagu tavaliselt.

Aga sellest mõnel järgmisel korral.

Nüüd olge mõnusad ja minge kõik õue suve nautima, nagu mina teen!!

Nägens ja kohtume siis kui kohtume!!