pühapäev, 8. november 2020

Täna pidi olema miski eriti isane päev!

Nii, et soojad tervitused kõigile eriti isastele ja mitteisastele kasslastele!

Kuigi minu meelest hakkab tasapisi hoopis kätte jõudma aasta magusaim aeg, mitte ainult päev.

Magusaim mitte selle pärast, et jälle need pägalikud hakkavad akna taga hiilima, ning kommirämpsu tassima.

Kuigi - kommipabereid on lahe laualt kausist ära pätsata ja Muti eest vaiba alla peita. :)

Ja mitte ka selle pärast, et koledates riietes lapsed ukse taga üürgavad, endal suud šokolaadist mustad.

Ise väidavad, et neil on nimedeks Mart ja Kadri.

Valetavad!!!!

Ma ju tean, et nad on  Marion ja Mirtel.

Muti muidugist teeskleb tobu, ning teeb näo, et on muutunud seniilseks, kes oma naabrilapsi ära ei tunne.

Ha-ha-haaaaaa kurrnjäuuuu!


Hoopis sellepärast, et

nagu ilmad vähe jahedamaks hakkasid minema, nii on meil majaäär täitunud igat masti sellidega, kes  üritavad end tuppa smuugeldada.

Ja kus need smuugeldised on ennast alles maitsvaks muginud suvega!

Ossa püha kassijumal!

Igatsugu Tokkolmi Teedud võib ära unustada, kui neid sissetungivaid hõrgutisi proovid.

Vot see Tokkolmi Teet!

Ma algul mõtlesin, et meie Mutil miski salaaustaja, või nii.

Aga selgus, et see olla hoopis rasvapeletaja.

Kuidas see peletis toimib, ma kaasa nurruda ei oska, sest meil ikka teda ei kasutata.

Peremees on ainult korra nurisenud sel teemal, et peab Teedu kutsuma, muidu ei mahu enam riided selga.

No kasvatagu siis selline kasukas nagu mul, või Mitškinil.


Muide!

Alles paar päeva tagasi rabasin lausa suurest toast ühe illegaali kinni. 

Oli end ilusti ahju taha sisse seadnud.

Selline pruun, ning paksuke!

Muti ja Peremees jõllisid parajasti oma telekat, ega pannud esiti mu saavutust tähelegi.

Ainus, kes vaevus jahis kaasa lööma, oli Jänks.

Nii me siis kahekesi selle hiirepoisi nurka surusimegi, ja kuna Jänks on veekann (s.t. sööb ainult silo), siis ta loovutas kinni nabitud lihatüki lahkelt mulle.

Muide, vahepalana olgu mainitud, et ma ei saanud jupp aega aru, kuidas see meie Jänks veekann on.

Mutil on neid kannusid terve rida köögis kapil, aga Jänksi moodi pole neist ükski.

Ja kuigi Jänks joob vett mehemoodi, siis välja pole meil seda temast veel valada õnnestunud.

Vaat, kui me Mitškiniga mänguhoos mõne Peremehele mõeldud kannu oleme laualt alla suutnud veeretada, siis on kohe kleepuv loik põrandal ja Mutil kisa taevani. Aga kui Jänksi oleme mängides külili jooksnud, siis tuleb tal suust vaid kigin, mitte vesi. 

Tükk aega murdsin oma kassiaju selle küsimusega, kuni Minni lõpuks vaevus mulle asja selgitama.

Tuleb välja, et inimesed on täitsa imelikud. Neil on mitme asja kohta üks ja seesama sõna.

Ja, et mitte öelda Jänksi kohta silosöödik, ütlevad nad veekann.

Aga, miks siis mitte juba õgardämber?

Või siis illegaalid, need kes ümber maja hiilivad ja keda ma tuppa toon, on hiired. 

Aga Mutil on arvuti küljes ka  üks must jubin, mis on hiir. 

Sellel jubinal pole isegi hiirehaisu küljes - no, mis hiir ta siis on?

Võib-olla ei viitsi inimesed uusi nimesid lihtsalt välja nuputada!

Ühesõnaga - laiskvorstid!

Ok, see selleks!

Hiire mina kinni igatahes Jänkskannu abil sain, ning asusin teda lahkama urisedes.

Jänks aga läks oma esimese jahiga nii pöördesse, et kukkus keset tuba trummi mängima.


Ta oskab seda oma tagajalgadega ikka üliosavalt. Muti ütles, et meie Jänks annab oma trummisoologa isegi ühele kunagisele krapsakale Gunnarile silmad ette.

Ainus vahe olla selles, et sel Gunnaril oli trumm kah, aga meie Jänkspeab läbi ajama põrandalaudadega.

Tegelikult on ju Jänks siis maru andekas. Proovige ise tagakäppadega põrandalauast erinevaid põristusi välja võluda.

Alles siis, kui Jänks oli juba teise palaga hakkama saanud, märkasid Muti, ning Peremees, et meil on sissetungija kätte saadud.

Imekombel ei lennanudki Muti diivani seljatoele rõõmukilkeid hõiskama. Tõstis ainult oma tagumised käpad lauale.

Ma vist olen teda juba nii palju treeninud, et hakkab teine tuimaks muutuma.

Seetõttu otsustasingi eile õhtul, et jään ööseks välja, siis saan Mutile hommikul, kui ta konserviraha tegemast tuleb, mõne asisema illegaal tuua.

Öösel liigub neid priskemaid tegelasi rohkem ja sortiment on samuti mitmekesisem.

Loomulikult on oht, et sattun hoopis mõne tigediku peale, nagu rebane või miskit, aga et seda ei juhtuks, meelitasin oma ettevõtmisesse kaasa ka Mitškini.

Kaks paari silmi on ikka parem ja kindlam ju, kui üks paar.


Loomulikult, Mitškin, va reetur, kimas keset ööd, nagu Peremees oli korra ukselt kräunatanud, tuhatnelja tuppa tagasi.

Mina pidasin jahti varajaste hommikutundideni.

Ainult, et kuna olin üksi, siis turvalisuse huvides tegin seda laudas.

Selle on Muti rebasekindlaks teinud tänu lollnokkade olemasolule.

Kuigi, lollnokad on ikka lollid küll, alles hiljuti põgenes üks neist salaja oma kindluslinnast.

Ning ega siis rebane rumal pole. Kanapraad jalutab ise koju kätte - loomulikult tuleb see ära süüa.

Muti oli õnnetu küll, kui avastas, et rebane on ainult sulehunniku metsa alla laiali jätnud, aga......

Jahtisin, mis ma jahtisin, kuid öö edenedes tüdinesin ära ja keerasin end heintesse kerra.

Värskes õhus tuleb ikka nii mõnus uni, et ma isegi ei kuulnud, millal Muti koju tuli.

Tõmbasin lõõska pea õhtuni.

Siis tegi Muti juba mind otsides hiigelseakisa õuel, ning ma lihtsalt olin kohustatud seda kuulma, et mitte sattuda kõrvaarsti huviorbiiti.

Praegusel ajal tuleb arstidega olla ettevaatlik! Neil on tekkinud kole komme tikke ninna toppida.


No ega ma muidugi siis kohe koju ei tormanud selle hüüdmise peale.

Natuke ikka lasin Mutil haududa omas mahlas, ning tegin pekkinokke jälgides aega parajaks.

Pekinokad ju ka, nagu jahedamaks muutus, hakkasid taas aknaraame rammima, nii, et nokad keerdus.

Muti pidi neile teramaja välja riputama, muidu oleksime oma köögiakendest ilmselgelt ilma jäänud.

Praeguseks olen muidugi taas koduaresti määratud tänu oma eileöisele

jahiretkele.

Aga - kuna laudas on nagunii saak kesine, siis olen rõõmuga toas Muti voodis bossamas.

Seda enam, et Muti läheb taas ööseks konserviraha meisterdama ja kogu voodi on minu, ning Mitskini päralt.

Nõndaks, mu armsad kaaskasslased!

Ilusat isast õhtut ja värskeid illegaale kõigile!

Kurrnjäuhhhhh koos uute kohtumistega!

1 kommentaar:

  1. Head isadepäeva jah :)
    Mul olid kuni üsna viimase ajani aknad lahti ja ükspäev lendas tihane sisse. Kassid kohe ärevil ja elevil, ja ma tegin akna rohkem lahti, et linnuke köögis välja saaks ja panin ukse vahelt kinni. Aga teisel päeval oli ta ikka veel sees, ja kassid hakkasid jälle trallama, ja rebisid tal saba küljest. Ma kuulsin seda raginat ja ei saanud esiteks arugi, mis toimus. Tihane oli esikus maas ja ma tõstsin üles ja panin ta akna serva peale, kus ta siis tükk aega kokutas ja kügeles ja õhku ahmis. Aga teine tihane tuli vaatama ja siis lendas see minu oma ka ära - nudi pepuga nagut kana :) Ja olidki sabasuled kõik põrmandul laiali nagut lehvik. Nojah. Peale seda panin aknad kinni, et veel mõnele tihasele rumalaid mõtteid ei tuleks. Ja külm kah nagu :)

    VastaKustuta