Muti hakkas täna hommikul varakult undama mu kallal, et juba kuu möödas, aga vännid ei tea minust ja meie tegudest tuhkagi.
Ajasin siis käpad kuumaks, ning ronisin arvutisse.
Tegelikult on Muti selles ise süüdi, et ma midagi kirjutada ei saa.
Muti nimelt kukkus juba eelmisel talvel mingite süsümüsü keelsete kinode otsa. Selliste, kus inimesed käivad ringi terve kapitäis riideid seljas ja meestel on rauast kasukad kah. Ise nad veel selle sügüsmügüsi kõrval muudkui vehivad hästi pikkade ja teravate nugadega. Ning kus lendab seal päid otsast. Ikka mitu tükki korraga, siuhh ja viuhh.
Muti peaks mõne sihukese vehkija meile koju tellima, saaks kukepraadi. Muti ise ei raatsi kuidagi seda vehkimistööd ette võtta.
Aga nendel sellidel seal vilmis asi käppas.
Peremees muidugist irvendab rõõmsalt kõrval selle Muti vana-aja huvi üle, telekas ju nüüd täiega tema päralt. Ainult siis, kui Muti unustab meile söögipoolise jagamise oma huviga ära, siis ta tuletab Mutile illallah-allallah hüüdes meelde seda.
See illalah-allalah pidada hetkel olema ainus hüüe, millele Muti reageerib.
Uurisime Mitškiniga lähemalt seda illaalla värki, ning selgus, et meite Muti ehitab koos miski Oskari, või Osmaniga parasjagu Türgi riiki üles.
No täistobu ma ütleks.
Et ehitaks kõige pealt meile suuremad krõbukausid, seda ei ole. Aega ei pidavat jätkuma.
Aga arvuti ees tagumiku tankiakuks istumiseks jääb aega ülegi.
Noh, meie õnneks sai Mutil seal üks lemmikmees peast lahti ja nüüd polevat riigi ehitus enam nii põnev.
Jääb lootus, et Muti naaseb taas tavatoimetuste juurde tagasi.
Muidu läheb meil see viimanegi kord siin soo serval minema.
Lollnokkade varjendis on juba nagunii asjad käest läinud.
Kukeuputus kummitab, aga kuna kõik need poisid on niiiiiiiii ! ilusad, siis Muti ei suuda otsustada, kes neist jääb lollnokaeitesid lõbustama, kes läheb supipotti kaunistama.
Ning kuna see must illegaal, kes meil laudas elas, läks ära sinna, kus Tobiasekonn, ja Ralf koos Jänksiga ees juba, siis on rotiraisad (Muti sõnavara) liialt ülbeks muutunud.
Veavad harakalarakatega võidu lollnokkade mune minema.
Muti ostis kuskilt kanapoest mitu kivimuna, need tassiti kah laiali.
Muti ütles, et tema tahaks kohe seda rottide, või harakate nägu näha, kui tunnise järamise järel munakoor veel ikka terve püsib, või kui harakad on oma nokad keerdu tagunud, nagu punnivinnid.
Ossa raks!!!!
Sõna punnivinn!!
Ma pidin kõrvad peast nikastama, kui kuulsin!
Nii hea kõlaga sõna peab küll miskit erilist tähendama!
Tormasin tulistvalu tarkurilt aru pärima, et mis see punnivinn on.
Ähhhhhh!!! Selgus, et see on see keerdus vidin, millega Muti teeb mõnikord hapuks läinud mahlapudelit lahti, kuukab selle pudeli tühjaks, ning seejärel tuterdab tobe naeratus näol, mööda tube ringi. Pärast magab pool päeva, ning ärgates armastab hirmsasti vett juua.
Hea küll, punnivinn punniks, aga Muti arvas, et kuna neil seal konserviraha tegemise kohas, kust minagi pärit ju, on igatsugu kasse veel, siis ta toob mõne meile lauta rottide üle korda pidama.
Selle peale pani Peremees sellise naeru maha, et koerakonnad lausa jooksid metsast kibekiirelt koju , arvates, et neid kutsutakse.
Et kui meil isegi koerakonnad magavad toas ahju taga, siis Muti jätab mingi kassipoja lauta.
Räägib ja lubab küll, aga tegelikkuses näeb asi lõpuks välja selline, et Muti istub laudas taskulamp ühes ja kaigas teises käes, ning loomaaed, see tähendab meie, magame toas õndsat und. :)
Nii, et peremees käskis Mutil koheselt see variant maha matta.
Nüüd siis Muti oma Türgiriigi loomise vahelt loodab, et kellegi kurja poolt maha jäetud illegaal meile tee leiab ja end laudas sisse seab.
Vot sellised lood siis siin pool sood.
Nüüd pean aga taaskord otsad koomale veama, sest Muti sügeleb jälle oma osmanite juurde :)
Nii, et armsad vännid, katsuge vastu pidada. Mitškin ütles, et see riik ikka saab valmis, sest Muti isegi olla seal kunagi käinud ringi tuuseldamas.
Jääme siis ootama, ning lootma!
Kurrnjäuhh ja mõnusat sügist kõigile karvastele!!!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar