"Hullumaja puhvet"!....

...ehk, nagu Muti ütleb:" Tere tulemast natuke tuult saanute juurde"!

Noh, kallid vännid, kas igatsesite mind ka natuke juba???

Olen ikka endiselt tegus, viisakas ja kraps kassilaps.

Mida aga kahjuks ei saa minu teiste kodakondsete kohta öelda.

Kindlasti tahate teada, et kuidas meil elu on veerenud?

Nagu hernes, ma nurruks, kuid paraku nii see pole.

Terve eelmise kuu tegeles meil Muti sellega, et hankida meile uusi esemeid ja elukaid.

Keegi olla me Mutile miskit vuduut teinud, nagu ta ise arvas ja rikkunud Muti meelerahu.

Ärge nüüd arvake, et Muti hulluks läks.

Õnneks mitte!

Ega tal polegi kuhugi minna, ta on loomulikust juba peast vähe soe.

Nii, aga mis asi on vuduu, selle kohta ei teadnud ka lolltark Mitskin miskit kosta.

Lolltark selle pärast, et tal oli üle seitsme aasta täna hommikul puuk.

Ning kui Muti tahtis seda omale saada, lõi Mitškin Mutile hambad  pöidlasse ja ise röökis nagu segane.

Muti röökis ka, aga mitte selle pärast, et puugist ilma jäi, vaid sellepärast, et tal valus oli.

Igatahes istub Minni nüüd lepikus ja keeldub koju tulemast.

See vuduu aga lõhkus meie majas ära kõik, mis lõhkumist kannatas.

Ma ei hakka teid pisiasjadega tüütama, aga nimekirjas olid murutraktor, Muti tõld, vee maa alt välja toomise undav pulk jne jne.

Ühesõnaga kõik, mis võimalik. Õnneks lõppes see eelmine kuu otsa, ning päevapealt saabus pea-aegu rahu.

Või, mis rahu!!

Mutil on jälle lollnokalaste maania. Eelmised, need, kes meil köögis kisasid, on nüüd juba suured.

Ja, et Mutil oli irmsatmoodi vaja veel mingeid kirjusid iidlollnokki, siis soetas ta ühele kloksuvale nokamammale saba alla uued tited. Esialgu olid need tited küll munad, keda ma ka mitmed ööd kanalas turvasin. Aga hiljem, kui mul kanasita haisu pärast see turvakassi töökoht ära keelati, muutusid nad päris nokatittedeks.

Olgu, nagunii on Muti siin juba kukesupiga kõiki kostitanud ja kullirajakas kostitas end iseseisvalt pärliprouaga. (loomulik-looduslik kadu), uusi lollnokatittesid on ikka vaja.

Kuid......

Miski pärast otsustas üks sellel aastal teineteist leidnud toonekure paarike, et ka nemad kolivad meile.

Õnneks küll mitte majja, ega lollnokkade varjendisse.

Aga need värskelt armunud valisid enda elukohaks Muti-Peremehe lebola akna kõrval oleva elektriposti.

Muti oli parasjagu öösel konserviraha tegemas, kui ehitus õhtu hakul käima pandi, ega teadnud uutest üürnikest midagi.

Hommikul koju jõudes, ning end iluund tegema sättides sai teada. :)

Oli Mutikene just saanud teki üle nina vedada, kui keegi hakkas akna taga plaksutama.

Muti arvas unesegasena, et ta kogemata kontserdile, või teaatrisse magama on eksinud, aga ei!

Hoopis kureproua polnud rahul härra poolt koju tassitud ehitusmaterjaliga. Vist polnud piisavalt euro.

Loopis teise vaevaga kohale taritud puukoorma kõik mööda õue laiali, ise nokaga plagistades ja tiibu lehvitades.

Ja kui Muti läks tudusärgi väel, juuksed sarvis peas, korda looma, siis sõimas meie Mutil kah näo täis.

Kujutate ette!!!!

Keegi julges meie Mutile vastu hakata!

Respekt, ma ütleks!

No ja nüüd siis ongi nii, et igal hommikul korjab Muti sületäie pliidipuid õuelt kokku ja laob riita.

Kureproua, aga üritab elamut püsti panna, hoolimata sellest, et ta meespool ei tea ehitusmaterjalidest miskit, ning tassib kogu aeg mõttetut prahti, mille proua välja praagib, ning Mutile küttematerjaliks annab.

No mõnes mõttes ju kasu sees Mutil.

Meie Mitškiniga jälgime seda tralli maasikapeenrast ja lebola aknalaualt. Paar päeva oli vahepeal vaikust ka. Muti juba arvas, et küllap koerakonnad tegid kurgedele asja selgeks et meie juurde pole soovitav kodu rajada, kuid ei. Ilmselt oldi kuskil puhkusel nädalavahetusel, sest nüüd käib töö hooga edasi.

Ja nüüd, mu kallid vännid tuleb see põhihullus!!!

Meil on paar uut tõhusamat tegelast kah majapidamises!

Pole küll Muti-Peremehe isiklikud tegelased, aga......

Koerakonnad enam suurel heinamaal niisama hulkuda ei tohi, ega saagi.

Kui ka võtavad julguse kokku ja lähevad, siis võivad sirakat saada ümber heinamaa veetud traadilt, või kui väga ülbitsevad, siis sarvega pe....ssse, nagu Muti ütles.

MEIL ON ......

Saage tuttavaks - punane on Rolf ja hele on Pullu!!

Üks poiss on veel tulemata, ja Mutiütles, et neid tuleb veel tasapisi omajagu.

Need on on siis Muti-Peremehe tuttava onkli Šotlased, kes meil murutraktorit on asunud asendama.

Ossa Püha Kassijummal!

Vot need on tegelased!!!

Leiva peale on nii maiad, et poisinaaskel, kes terve vuduukuu meil oli sai nad hetkega ära osta.

Koerakonnad olid algul täiesti kindlad, et kui Muti läheb poiste juurde koplisse, siis poisid böövad Muti ära, ning üritasid igal moel Muti käike kopli juurde takistada. Aga Muti tegi siis eriti kurja kisa, ning nüüdseks hakkab asi laabuma.

Poisid käivad ühel pool aeda ja koerakonnad teisel pool üksteist piilumas.

Korra muidugi läksid poisid ka juba naabritega tutvuma, ning Muti pidi enda häbiks, siis nendega läbi terve küla jalutama.

Need totud ju käivad leivatüki järgi nagu sirkuseelevandid. (Muti sõnavara). Muti nad nii viisi koju tagasi tassiski, leiba jagades tüki haaval.

Aga targad poisid on. Kuni kopliväravani tulid ilusti, sealt sisse aga võis Muti kas või käte peal, leivakannkas hambus tantsida, poisid järgi ei tulnud. Õnneks jõudis poiste pärisomanik ka kohale, ning siis nad kahe peale said ikka poisid koju tagasi toimetatud.

(Mitškin ütles, et sirkuseelevant on suur ja sõnakuulelik elukas).

No ma ei tea.

Meie poisid näiteks  üks päev, kui Muti läks nende juurde otse konserviraha tegemast, arvasid, et meie Muti on neile nagu pruudi eest ja tegid ümber Muti sellist pulmatantsu, et......

Aga muidu on nad tõesti vahvad tegelased. Mul ka hoopis julgem koplis kolada, sest rebaserein kolis koheselt oma vanast küünilobudikust välja ja ei ohusta mind enam.

Ja veel!

Et teil liigseid küsimusi ei tekkiks, et miks ma ei räägi koerakonnadest kolmekesi, siis....

...naabri-Porthos puhkab nüüd juba jupp aega metsa all toominga vilus.

Taadu jäi haigeks, ning elurõõm kadus paari päevaga.

Kellykonn ootas teda veel mitmeid päevi teeristil, aga...

Nii, et kahjuks üks kurb uudis ka otsa kogu asjale.

Nüüd aga, kallis vännklaab, Peremees pani Muti jaoks kohvemörniku hakkama, ning Muti klõpsab koheselt ka arvutikaane vahele mu käpad.

Õues hakkas ka pauguga vihma kallama, nii, et ruttu peitu!

Aga - me kohtume jälle, eks!`

Seniks kurrnjäuhh ja nägens!!