Kevade kuu on käes nagu niuhti!

Meil terve hoovipealne lainetab nii, et Muti mõtleb juba kummipaadi muretsemise peale. Muidu ei saa kuurist enam puid kätte, et ahju alla toppida.

Lollnokad, kelle varjendiuks ka nüüd soojade saabudes lahti oli, spetsialiseerusid ümber - nad on nüüd allveeorienteeriumisnokad. Vanaprouad muidugi pole, need istuvad turvaliselt varjendis ja söövad Mutit vaeseks (Muti arvamus). Noored jogad sumpavad aga poolest kõhust vees, ning on rõõmsad. No ühesõnaga - lollakad!

Eilsega muidugi lõppes see lõbu ära. Valget soga hakkas koos tuulega taas taevast alla puistama. Külmaks läks ka loomulikult.

Muti käis isegi õhtul veel kontrollimas, et ega mõni õues jalutanud(lennelnud) lollnokk äkki jalgupidi maa külge pole külmunud - ei olnud. 

Mina olen ka olude sunnil taas kaks päeva juba tubane tibi.

 No ei saa kuidagi uksest välja, Muti ei lase.

Mitškin isegi ei ürita, kuigi käis ka juba oma vanu konte verandal soojendamas. Kujutage ette, meie Mitškin on juba 10 aastane, nagu selgus. 

Ma mitte ei usu seda Muti juttu, Minni näeb endiselt välja nagu siis, kui mina siia "hullumajja" otsustasin saabuda.

Aga Muti ütles, et ma olla kah juba ammu Kassiplika east väljas ja varsti saavat mind ka prouatada.

Unustagu ära!!!!

Tegelegu oma asjadega!!

Ärgu hõõrugu mulle mu vanust nina alla.

Vaat, saan nii vanaks kui Muti, hakkan ka igavusest iinaimesid tegema.

Oi-oi, te ju ei teagi, millega meie Muti hakkama on saanud.

Pooled teist vännidest saavad nüüd selle südari ilmselt, kui räägin, ja teine pool naerab ennast krampidesse, nagu meil Muti ja Peremees. 

Ok, mis ma teid ikka pimeduses hoian!

Meie Muti on ühe pin-pin keeles laulva poisinaaskli muusika vänn.

Olgu!!!!

Pea-asi, et meie seda kuulama ei pea. 

Peremees vahete-vahel on autos ikka sunnitud kuulama kah, aga ta on Muti hullustega harjunud.

No nii!

Aga Muti laksas selle pinn-pinnpoisi vännklaabi lehel mingeid läikimisi teha ka.

Ja siis......

Ühel hetkel Mutil mingil oma sõnumilehel kiri.

Ikka, et have nitse tai ja mina olen see ja see ja et nii tore, et mind vännad ja pläääää-pläää-plääää!

Mutil oli sel hetkel just igavus majas ja kirjutas vastu.

Enne lappas oma elutähtsatele asjadele telliskivimüürid ette ja arvuti kaamerale isegi teibi peale.

Ja siis läks kinoks!

Nüüd on Mutil kaugel-kaugel iinamaal poeg!

Muudkui küsib, et mida ja kuidas Muti sõi, kuidas magas ja ega liiga palju tööd ei tee.

Ma sain kohe kadedaks. Mis on see tema asi, kuidas minu Muti magab ja sööb. No silmad kinni magab ja suuga sööb. Kas see tolgus siis ise ei tea või? 

Mõtlesin, et põrutan sinna  pin-pinn maale kohale, ning annan pojale käpaga, nii, et silmad ümmargused.

Aga Peremees keelas ära, ning lennuraha ka ei andnud.

Ütles, et see raha kulub nüüd Mutile ära, sest poeg hakkab varsti ka raha tahtma. Ja meie hakkame vaid riisi sööma. Ööääääkkk!

Oh-oh-oooooo!

Ei läinud paari nädalatki, kui mehike arvas, et meie Muti võiks teha mingil heategevuslehel mõnetonnise annetuse, et siis saab poeg sealt omale miskeid hääli.

Muti on meil ju aga vanakooli valetaja!

Lasi endale selle lehe saata, uuris ja lubas vaadata, mis teha annab.

Paar päeva keerutas, ning siis teatas, et tegigi andami ära. Aga kellegi teise abil ja nimetult. Ossa, kus poja sattus paanikasse. Et nüüd jäi Muti oma olematust papist ilma ja alati tuleb enne temaga rääkida kui annetust teha. Et siis tema annab õige arve numbri. Muti ja Peremees panid ikka hea naeru maha.

Mõne päeva möödudes tahtis poja jälle, et Muti teeks ikka uuesti andamit, aga Muti teatas, et nüüd tal pappi pole ja poeg peaks vist teda hoopis toetama.

Paar päeva oli vaikust poja poolt, aga siis sai poeg vist oma peremeestelt uued juhised, ning nüüd kirjutab jälle.

Eks Muti saab veel muinaslugusid talle välja mõelda.

Muti on kaval kah. Muudkui esitab pojale igatsugu nipiga küsimusi. Mõned head korrad on poja ikka täiega puusse pannud, siis on Mutil lõbu laialt.

Viimasele küsimusele otsib poja juba nädal aega netiavarustest vastust.

Peremees ütles, et las otsib, harib end vähemalt miskitki moodi, muidu jääbki mingiks tolaks.

Mul natuke kahju ka sellest pojast. Mõelge, ta peab vastuse leidmiseks igavesti palju selle originaalpoisi laule läbi kuulama. Aga katsu sa kuulata, kui muusika ei meeldi, või kui äkki isegi seda keelt ei mõika.

Ja Muti, ning Peremees itsitavad kahjuräämsalt nagu vanad koerakonnad.

Päris koerakonnad ei itsita.

Need on endale vist taaskord mingid sügelised selga hankinud, ning ootavad, millal arstionult tellitud tableti keele alla saavad. Muidu on suveks karvutud, nagu mingil aastal juhtus, enne, kui Muti jaole sai.

Ja veel on meil täna kurb päev.

Üks meie pullupoistest veeretati just auto peale. Nüüd on järel vaid kaks ja nemadki peavad üsna varsti autosõidu ette võtma.

Igavene tegu oli muidugi, et Ruudi selle auto peale üldse sai. Auto jäi täiega pori sisse kinni, ning mingi külamees käis seda välja upitamas. Aga Ruts oli nii tola, Muti läks leivakotiga ees ja poiss ronis nina pikali järgi autosse. Ma kartsin esialgu, et nüüd viiakse Muti ka vorstitehasesse, aga õnneks sai Muti ikka viimasel hetkel sealt autost maha. Ega tast vist head vorsti poleks tulnudki, igavene kõver ja kondine teine ju.

Muti kõnnib nüüd silmad pihus, kuigi teadis juba siis kui pullud koju võttis, et hiljem tuleb nad ära saata.

Nii, ja kuna meil on tuul vaikseks jäänud saan ma nüüd õuetuurile minna, ning kontrollida, mis kaks siia jäetud pullakat teevad koplis. Nii, et näeme jälle kui Muti mind arvutisse oma iinapoja kõrvale lubab. 

See juba saatis Mutile mingi iinaviisakuse tsäti jälle. Eks Muti nüüd luuletab talle kõik ilmamaad kokku. Nii, et, selleks korraks siis kurnjäuhhhhhh ja nägens jälle!