Meie Mutil ja Peremehel sai karanteerimine otsa!!

Õieti karaniin muidugi, nagu Minni ütles!
Ja ma ise ütlen teile, et see oli ka tagumine aeg, sest Muti hakkas ikka täistuuridel omi hullutempe tegema juba.
Vähe sellest, et ta on hävitanud meie toreda kassitoa köögi kõrvalt ja diivani koerakonnadele kinkis.
Nüüd asus ta juba suure toa kallale.
Alguses mõmises jälle terve päeva seal seina vahtides.
Siis tuuseldas rehe all tunnikese, ning peale seda kamandas Peremeest, et see tariks välja suures toas oleva kapi.
No selle kapi, mille riiulitel on Peremehe delfiinid, mis ta igalt oma ümberilma hulkumiselt koju tassib ja mille riiulitel ka mina aeg ajalt suve nööri teen.
Ähhh, ikka suve niiri :) .
Peremees torises küll, aga Mutile mittealluda on meie majas praktiliselt võimatu.
Kapp lendas õuele, Muti lendas lae alla koos mõõdulindiga, mida ma alumisest otsast küll püüdsin abis olles kinni hoida, enne kui kapile järgi lendasin. Peremees lennutati koos suure saega kuuri hoopis.
Ning kui ta sealt lõpuks koju lubati,  oli tal kaasas suur hunnik mingeid palke ja laudu.
Muti vuhistas need kõik ilusateks ja siledateks mingi aparaadiga. Kogu hoov oli tumedat tolmu täis, ning Muti läkastas seal keskel nagu koroonamängija. (Peremehe sõnad). Ja välja nägi Muti ka nagu Brasiilia tolmuahv.
Kolm päeva madistasid nad koos peremehega neid palke ja laudu suurde tuppa kapi asemele üles toppida.
Praegugi on veel jupp toppimata, ja kõik iluasjad põrandal hunnikus.
Ma istusin kõik need päevad õues ja ahastasin!
Kuramuse karantiin!
Peremehekese kah segi keeranud, muudkui kiidab seda Mutit, et oi kui tore mõte ja kui kena asja saab seina äärde.
Nuhhh, nüüd praegu oma hindava kassipilguga vaadates tundub, et nad on hakkama saanud mingi suuremat sorti mööbliehitusega.
Õnneks on ka minu ja Mitškini peale siiski mõeldud ja paar auku on meile reserveeritud.
Nüüd aga põhilisest asjast!
Nagu öeldud sai karantiin otsa, toiduvarud ka ja Muti koos Peremehega lõid tõllale hääled sisse, et konservivarusid täiendama  minna.
Sa püha kassijumal!
Ma pidin südari saama ja äärepealt koerakonnaks ehmatama!
Enne seda karanteerimist nad küll niimoodi poodi ei läinud.
No ikka täiega segi nüüd.
Muti toppis endale ühe imeliku valge torbiku pähe. Peremees proovis teist samasugust.
Ma algul arvasin, et see on Muti kopsuvest, mille nad nüüd kahepeale on poolitanud, aga see käib ju Mutil ümber kere, mitte näos.
Õnneks panid nad selle kopsuvesti poolikud endale hoopis tasku koos Muti siniste rohimiskinnastega.
Igatahes, minema nad vuhisesid, ning kui tagasi jõudes oli Muti nii kuri, nagu sügisene kärbes.
Muudkui korrutas, et pooled inimesed on täiega tolba joobid ja imbsiilid.
Ma kimasin siva Minnit otsima, et see mulle tõlketööd teeks, kes, või mis see imb siil on. Samuti tolbav joob.
Mitskin käskis mul koheselt need kolesõnad unustada, sest need ei pidavat sobima ühele ontlikule kassiplikale.
Hiljem tuli välja, et miskid mehed koos arstionudega olid palunud inimestel mitte üksteise seljas poodides elada ja kanda kah neid torbikuid ja kindaid kui saab.
Ja üldse pidi olema parem kodus olla, kui pole vaja just konservi juurde tuua.
Aga meie suures linnas olla vaat, et vastupidi.
Mutit olla vahitud nagu tulnukat, ning seljas olla kah elatud. Ja need seljas elavad inimesed ollagi imbsiilid ja joobid.
Eriti hull oli olnud kellegi onu Olegi pood, kust nad meie koerakonnadele liha ostavad.
Muti oli kohe nii tige, et helistas oma sellele nooremale plikale, kellel see poisinaaskel on, ja muudkui kobises.
No see plika on tal ka selle onu juures tööl. Aga ta suutis Muti ikka maha rahustada, et nende konservipoes küll on neil ka rinnahoidjapoolikud näos ja inimesed ka korralikud. Ja, et äkki pole see onu lihtsalt suutnud nii palju neid kopsuveste leida oma töölistele.
Ma tirisin seda kuuldes Muti kapiukse kohe lahti. Mutil seal terve korvitäis neid kopsukaid - andku ära,  endal ka lihtsam hommikul riidesse toppida.
Aga Muti andis mulle hoopis plähmaka vastu kõrvu koos sõnadega,  et olen üks tobu Kõldu kaak, kes Mutile vaid lisatööd tekitab. Oi kuidas ma solvusin!
Ise laamendab ja keerab meie kodu segamini ja siis süüdistab mind.
Vastutasuks läksin suurde tuppa ja lõin segamini kõik põrandal vedelevad kruvid ja muud mudinad, mis neil selle asjanduse jaoks vaja on, mis nad Peremehega seina äärde meisterdavad.
Vot nii kange kass olen ma!
Ja nüüd kurrnjäuhh kõigile teile, ja olge tublid, ning pange ka ikka pool kopsuvesti pähe kui õue kolama lähete. Ja ärge siis oma teistele kassidest kaaslastele väga kukile ronige,  muidu hakkavad äkki teie Mutid teid ka koledate nimedega kutsuma.
Kurrrrrr!