teisipäev, 3. jaanuar 2023

 Meie igatahes oleme nüüdseks oma uue Aasta kätte saanud!

Kuid enne seda uut aastat oli meil sooserval puht põrgu lahti!

Nagu te kõik ju teate, siis enne seda aastavärki on kingituste ja andmise aeg.

Andmise aja kohta ütleb Muti meil, et kui te kassirojud koristamise ajaks jalust ei kao, siis annan teile üle küüru. 

Teate - annab kah!

Ja nii, et vähe pole!

Mitu korda olen märja nuustikuga, millega Muti mööda elamise põrandaid sahistab, üle oma kallihinnalise kasuka saanud.

Muti veel paneb selle nuustiku varre sisse miskit lillelõhna kah, endal nägu õnnis, et nüüd tuba lõhnab heasti, mitte kassikarvade ja  märgade koerakonnade järele.

Vuihhhh!

Ma pean alati mitu tundi voodi all oma kasukat kandmiskõlblikuks sättima peale seda.

Seekord oli algus ikka natuke teist moodi pühadel.

Muti arvas, et tal kodus istumisest konserviraha kott tühjavõitu, ning kobis nende kingipühade öösel tööle. 

Ikka selleks, et meie kausikesed tühjaks ei jääks. Oli ta ju kuu algul kodus pikalt laiselnud 

"Olgu tänatud Püha Kassijummal" : mõtlesime me Mitškiniga. "Sel aastal jääb igatsugune poisinaaskli ja tütarde mansa tulek ära. Ei peagi kuhugi turvaauku peituma.

Aga - võta käpast!

Muti tütred tahtsid ikka tulla Mutit vaatama ja olid kokku leppinud, et tulevad kohe, kui Mutil töö möödas.

Ja.........

Nagu Muti sai oma silmaluugid lahti poolest päevast, nii hakkas tõldu õuele mürisema.

Muti oli tudusärgi väel keset õueparklat ja juhatas vägesid nagu tõeline liikluspolitseinik.

Õnneks oli see valge jama, mis enne pühi alla taevast tuli, suuremalt jaolt ära sulanud ja uisuplatsi polnud jõudnud veel tekkida.

Kuna Mutil olid veel silmad unerähmas, asusid need Muti tütred ise meie majapidamises pühademeeleolu tekitama.

Sätiti laudu ja toole teistpidi, joosti lihavaagnate ja kapsapottidega. Verivorstid panid pannilt minema põrandale jne jne jne.

KAOS!!!!

Lõpuks oli kogu kamp ennast kurguni täis puginud, tiliseva aisakella hümn lauldud, Peremehe ema  jaganud kõigile ninni-nänni, rahvas asutas end koduteele.

Kuid enne, kogu selle kaose tekkides, olime meie Mitškiniga endale turvapaigad välja valinud, et mitte lapsenaasklitele kätte jääda.

Mitškin sukeldus Muti voodi alla, mina lendlesin naaskli toa kappide otsa.

Kurjam, kui vale koha ma valisin!

Kust pidin mina, vaene kassike teadma, et Muti nooremal tütrel oli plaan öö meil veeta. Ja kuna ta mehel on peale meie poisinaaskli veel kaks naasklit, kes otse loomulikult ka kaasas olid, tõmmati naasklite tuppa põrandale veel üks magala lahti.

Vähe sellest!

Kui kõik see pidu otsa hakkas lõppema järgmisel päeval ja ma valmistusin alla tulema, sest põis oli põlvini, selgus, et koos meie poisinaaskliga jäetakse meie hooldada  mõneks ajaks  ka plika. 

Selline suuremapoolne juba. Õnneks loomasõber! :)

Kuna olin juba poolel laskumisel, ning mind avastati, ei jäänud mul muud üle, kui kardinapuule põgeneda.

See, aga on ümmargune ja libe!

No võite isegi arvata, millise jõululennu ma tegin!

Mitškin oli olukorraga juba leppinud, ning nurrus laia lõuaga naerda mu üle.

Vastutasuks selle eest võtsin julguse kokku, ning tegin ka Mitskinile andmise aega - tuulutasin ta kasukat väheke.

Palju ei saanud, sest Muti tuli vahele meile.

Tegelikult, kui tagasi mõelda, polnud selles miskit paha, et koos poisinaaskliga ka plika meile jäi!

Muti nimelt läks jälle konserviraha tegema ja me oleks pidanud üksi kodus passima.

Nüüd aga olid lapsekonnad kah, meie kausid olid tänu sellele kogu aeg triiki maiust täis, koerakonnad said varbaid Muti voodis soojendada (isegi Kellykonn tuli tuppa iseseisvalt), ning selleks ajaks, kui Muti ja Peremees koju tulid, olid ahjud köetud ja praekardul pliidil ootamas.

Mutil oli nii hea meel, et ütles Peremehele: "12 ja 7 aastased polegi enam miskit titetatid, puhta inimeseloomad juba."

Ma ei hakanud ütlema, et naabri Miisu Perenaine hoidis neil inimeseloomadel ikka natsa pilku peal kah.

Mis ma ikka Muti rõõmu rikun.

Ja siis niimoodi sehkendades hakkas see vana aasta ära minema.

Muti läks uuesti tööle ööseks. Et siis näeb uue tulemist paremini.

Meie jäime kahjuks tuppa. 

Üksi, sest poisinaasklile tuli tema isa järgi ja plika pandi Tartu bussile.  Ja miskipärast ei lase see Muti meil kuidagi Miisule selleks ööks külla minna.

Koerakonnad kahjuks said põgenema Muti raudsest haardest, ning jäid naabri Miisu Perenaise kullipilgu alla.

Muti natsa pablas küll, aga meie konnad on ju harjunud, et sõduripoisid pauku metsas teevad. Ja pealegi pole meil rohkem kodusid lähedal, kui meie ja Miisu-Porthose kodu.

Suure tee ääres tehti pauku küll, aga see meie koerakonnasid ei huvitanud eriti. Nad olid rohkem naabrite seltskonna peale haukumisega hõivatud.

No ja hommikul, kui Muti koju laekus, said Poston ja Kelly ka taas tuppa tuldud.

Koos põõnasime kõik Muti kaitsva tankiaku taga lõunani.

Siis laadisime end head-paremat taas kurguauguni täis ja magasime edasi.

Kuni tänase hommikuni olid lebopäevad!

Täna hommikul pidime taas Muti sajatamise peale jalad alla vedama.

Muti nimelt tahtis lollnokkadele putru viima minna, aga öösel oli õues jama juhtunud.

Või, nagu Muti Peremehele teatas, et uus torm on saabunud, aga selle nimi pole enam Birgit, vaid hoopis Ossapersemisilm.

Kimasin tulistvalu verandale seda tormi vaatama. Õue ma sellise teate peale minna enam ei riski. Muidu lendan jälle kuhugi minema.

Nujahhhh - kogu ilus uisuväli, mis oli jõudnud tekkida, ning kus Peremees, ning Muti krõbedamate sõnade saatel poognaid võtsid, oli mattunud taas lumme.

Nüüd me siis Mutiga istumegi köögis nukrate nägudega ja ootame seda Taavionu, et see meid päästma tuleks oma suure lumelabidaga,

Elekter tahab ka hakata meid maha jätma, muudkui vilgutab lampe. Muti ütles, et see olla nagu siis, kui tema noor ja ilus oli, ning linnas kõrtsus käis. Seal olla kah tulesid vilgutatud, kui rahvad koju pidi hakkama minema.

Ma nüüd siis arutlengi omaette, et me ju oleme kodus juba, kuhu ikka edasi minna. Ja Muti on minu meelest ikka veel ilus, mis sest,et ta ise ütleb ainult elus.

Ei saa ma oma kassiaruga sellest aru!

Mitskinilt pole ka mõtet küsida, saan käpaga. Tal veel see andmise aeg meeles!

Nii, et ootame aga lumelabidat ja tervitame vännklaabi!!

Kurnjäuhhh ja nägens jälle!






1 kommentaar:

  1. See om jo hää, et te paukude peale ei trauh-meeritanud :) Muidu siin aiva tuututavad, kui är' pedereeritud kõik kodu- ja metsaloomad ja muud ukrainlased vana-aasta saluudist on, et keelame muudkut ära ja teist-kolmat-moodi. et vaesed varblased ja tuvid ei teadvat enam, mispidi lennata ja sead surevad lisaks katkule ka südarisse ja ukrainlased lähevad kollektiivselt hulluks ja mis kõik veel. selle kõrval üks väike lumetormike on kökimöki. Istutegi soojas toas ja pugite häädut :D

    VastaKustuta