Sädelevad tervitused sooservalt siis seekord!
Sädelevad sellepärast, et meie Muti käib nüüd päälinnas ennast ufonaudiks muutmas.
Noh, ühesõnaga, tal nüüd see puuküürnikuga võistlemise (või oli võitlemise), eelviimane hooaeg käsil. Bioloogiatundides ja ornitoloogiga (mhhhhmmm, onkoloogiga, kuigi ma ei näe neil sõnadel miskit vahet) jätkab ta kuuldavasti suhtlemist pikemalt.
Ongi hea, saab oma laterdamisisu rahuldatud. Muidu muliseb kodus kogu aeg oma ette.
No täielik mölapidamatus on Mutil tekkinud, kuigi ega tal enne ka see suu kinni ei seisnud. Kui ei laterdanud, siis sõi, välja arvatud sel ajal, kui keemiatunnid ta suuvärgi tuksi keerasid, aga see läks mööda õnneks, ja lausõgardlus on ka otsas nüüdseks, muidu oleks meil nälg majas ammu.
Aga - see ufonautika!
Muti jutu järgi (ma kuulasin salaja pealt, kui ta Peremeest selle koha pealt kurssi viis), on ta kolmanda kiirustaja ufomeeskonnas. Jõuab kohale, tõmmatakse ufokiirustajate poolt kohe pikali ja siis pidi üks suur taldrik ümber Muti tegema suminat ja korinat. Ma hakkaks ka korisema, kui peaksin iga päev seda Mutit kiirustama.
Põhiline jama olevat see, et Muti ei saa selle aparaadiga suhelda, sest see räägib oma keeles, ning liigutada ka ei tohi Muti ennast. Aga tal pidi kohe, kui see ufoneerimine peale hakkab, nina sügelema hakkama.
Hahahaaaaa, paras Mutile!!
Meil on tänu sellele, et Muti päälinnabeibe on, igal tööpäeval mitu tundi Mutivaba aega. Saame vaipu rullida, ning vabalt igal pool kolada.
Muti käib meie õnneks seal kiirustamise aparaadis õhtuti ja siis on meil just see kõige parem mänguaeg.
Või mis mänguaeg!
Miškinil on nimelt tekkinud uus teema. Ja selle nimi on "Suveks saledaks"
Seisneb see selles, et Minni teeb igal õhtul jooksutrenni. Ikka poisinaaskli toast suurde tuppa, ringiga ümber laua ja tagasi. See on meie maja ehitust arvestades vääääääga pikk maa. Meil on selline ridamisi tubade ja keskelt köögiga reheelamu moodi kodu. Muti ütleb, et meie maja on pikk nagu palgavahe. Tädi Terje teab, tema on meile mõnikord ära eksinud :).
 |
Ok, Muti Mutiks, kuid Minni jooksutrenn on kahjuks osutunud nakkavaks. Ja nii lidun mina ka Mitškini sabas nagu poolemeelne.
Alguses tegid koerakonnad ka seda kaasa, aga siis ühel hetkel tüdinesid, ning kolisid õue uisutama ja selga sügama.
Nende õnneks avastas Muti nuuskurnina selle asja seekord varakult, ning koerakonnad said kõik kolmekesi igavese piraka tableti keele alla.
Kusjuures, need lollakad sõid seda tabletti täitsa vabatahtlikult.
Ning kuna Muti on väheke kobakäpp ja pillas Voltsraiskmidasajälleteed tableti maha, siis oleks Postonikonn äärepealt saanud topeltportsu, ning Voltspoiss oleks pidanud ikka ennast krõhvitsema.
Nimelt passisid meie koerakonnad hoolega Muti kõrval, kui Muti Voltsi ravimiga kostitas. No, et Muti ikka kõike õieti teeks, ega ettekirjutuste vastu ei eksiks.
Õnneks suutis Muti koheselt oma sireenid huilgama tõmmata, kui tablett Voltsi lõugadest mööda libises. Postonikonn tõmbas sireeni peale oma nina kaugemale, ning Muti sai ravitsemise lõpule viidud.
Ega meil rohkemat uudist esialgu polegi, ootame kõik kevadet, et saaks metsavahele kolama.
Praegu saab seal ainult paadiga liigelda, ja seda ei ole Muti meile veel raatsinud muretseda.
Ah jaaa, tegelikult tahtsin ka seda toredat kiirendamisele registreerimise tädi Janat ka tervitada, aga Muti ütles, et jääb ära. Kuna selleks kellaajaks, kui Muti päälinna jõuab ufoneerima-kiirgama-kiirendama (mis iganes) on tädi Janast vaid nukker kampsik registreerimise laua taha jäänud, ning ta ise ammu kodus korda loomas.
Vot siis!
Aga nüüd lõpetan ära, Muti käis täna poes kalal ja praadis hommiku otsa räimerajakaid. Ma nüüd lähen proovin paar tükki pliidilt pätsata, sest pliit on kenasti maha jahtunud.
Olge siis tublid ja näeme jälle!
Muide, Muti millegipärast pole veel helendama hakanud. Ma ei tea!
Ise lubas ju, et kui kiirendust saama hakkab, siis öösiti kumab rohekalt.
Me Mitskiniga muudkui jõllime teda öösiti, aga ........ ei midagi.
Petukaup jälle!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar