Muti ajas oma lihakeha eelnevate päevadega võrreldes eriliselt vara teki alt välja.
Kohe nii vara, et isegi meil Mitškiniga oli raskusi, et silmi lahti saada.
Aga, ega see mingi ime ka muti poolt pole. Ta kossas eile juba poolest õhtust magada.
Lausa nii vara, et isegi ilmateadet ei kuulnud.
Ja kui ma tahtsin teda selleks ajaks ikka ärkvele saada, et ta teaks, kui palju ta peab puid ahju alla ajama järgnevatel päevadel, siis ta ainult kohmas mulle, et kao kus kurat, Kõldu kassikaak.
Ega ma eriti solvunud ei olnud selle Kõldu kaagi üle.
Muti on meil viimasel ajal nagunii rohkem konserviraha tegemas, kui kodus. Ja kuna tal eilse vaba päeva raames tuli ka miski hullusehoog jälle peale, siis on täitsa loomulik, et tal aku tühjaks sai.
Aga tänane hommik oli tore!
Mitte nagu eile, kui muti kohe, kui oli oma kohvitilga endale sisse valanud, hakkas haamri ja veel ühe asjaga köögi seinast telliskive välja tirima. Minni passis muidugi terve päeva mutil kõrval, endal karvad tolmu ja kivipuru täis. Tal oli ju vaja täpselt näha, kas kogu maja kukub kokku, või jääb mõni nurk püsti ka peale muti möllamist haamriga.Mina põrutasin eriti kiirelt õue.
Ei lase mina enda kasukat niimoodi lörtsida.
Aga muti võttis kätte ja lõhkuski terve köögiseina ära.
Tegelikult on see laushäbematus, mida ta tegi.
Meil on, õigemini OLI, köögi taga pisike ja mõnusalt soe tuba, kuhu me saime alati varjuda, kui koerakonnad, või mõni eriti vastuvõetamatu külaline maandus. Näiteks meie poisinaaskel. Enam ta eriti poisikonn ei ole, sest ta on suuremaks saanud ja mõistust on ka kusagilt hankinud juurde. Aga külla meile kipub ikka tulema siis, kui me selleks moraalselt ettevalmistunud Minniga pole
Esiteks viskas välja meile kuulunud toreda diivani, mille sees me aega viitsime.
Teiseks tiris eest toaukse, ning tassis rehe alla. (püha kassijummal! ma mäletan suurepäraselt kuidas ta ähkis ja puhkis, et seda eest ära saada ja majast välja vedada. NO MILLEKS????)
Kolmandaks kangutas ta üsna hiljuti ära ukse kõrval seinaks olnud lauad. Ainult kaks posti jättis püsti, aga ütles, et ühe peab peremees maha saagima. Ok! Postid on toredad, seal saab küüsi teritada, ei pea muti kollast vaipa selle pärat retsima ja vana tumba saab ka puhata.
Ja nüüd siis jätsime hüvasti telliskiviseinaga. Natuke on veel soojamüüri peale jäänud, kuid mutit tundes, ajab ta sealsetele kividele kah varsti küüned taha.
Meie ilus privaattuba on nüüd suur köök.
No ei saa minu, ega ka Mitškin kassiaju aru, mille jaoks tal seda suurt kööki vaja on!
Tegelikult on tal neid rohkem, ma nägin, kui ta haigutas, kuid need hambad on tal nürivõitu.
Muti võiks ju võtta selle aparaadi, millega ta suvel oma murukääre ja kirvest teritas,ning Tobiase hambad ka üle käiata. Aga Minni ütles, et ei tohtivat, muti nimelt pole hambaarst. Seda tööd teevad vaid hambaarstid.
Vaat, kus uudis, iga asja jaoks oma arst. Kuigi meie muti ju saab igasugu asjadega hakkama, asi tal siis mõni päev see hambaarst olla. Minni vaidles mulle vastu ikka, et seadus on selline ja kui muti Tobase hambad kihvadeks keerab, siis on koerakonnal jube valus. Olgu siis parem nii, nagu on ja saagu oma pudrulörri süüa. Aga seda oleks saanud ju ka pisikeses köögis keeta. Nüüd peab muti liduma ühest köögiotsast teise pidevalt.
Olgu, eks ta ise teab, mis tegi. Küll varsti aru saab, et vaja sein tagasi panna. LOODAME!
Aga see kõk oli eile!
Täna jõudis muti juba oma tossu ära puhuda ja meile konservigi kauskestesse panna, enne kui me ärganud olime. Ja siis pärast, kui muti veel ühe tossupuhumise tegi, sain ma tal kukil olla. Vähe sellest, ma lausa trampisin tal kukil, sest muti polnud viitsnud oma sadat hilpu veel selga laduda, vaid kössitas selle suure sinise asjanduse sees, mida ta hommikuseks mantliks nimetab. See on selline paks ja haakub kenasti mu küüntega. Sain kohe mitu tiiru mööda mutit kimada üles-alla.
Tegelikult, tundus, et mutil oli eilsega ikka aku päris tühjaks saanud, sest ta ei viitsinud eriliselt täna hommikulgi huilgama hakata, kui ma oma põhivaenlase - muti kopsuvesti avastasin ja sellele tõsise kassirapsimise tegin. Korraks ikka tegelikult priuksatas kah, kui miski ilupitsike mu tagaküüne all kärises. Aga, no mis sest, see vest tal ju kõige alumine hilp, kes seda ikka näeb, et pitsidega poosetada.
Igatahes. selle pitsikäristamisega mul see vestirappimine lõppes, ning tohtisin natuke tuult alla teha muti teksadele. Muti mersupluusi tahtsin küll ka tuuseldada, kuid selle võttis ta mul hammaste vahelt ära. Ju hakkas tal kahju. Endal tal ju mersut pole, millest tal küll siis võis kahju hakata? Ah, see meie muti on ettearvamatu sama palju kui mõtlematu.
Nüüd istub jälle köögis, silmad vilavad mööda seinu ringi ja mõtlik nägu on ka ette tulnud!
Ma igaks juhuks ennetan ohtu ja lähen õuele ringi peale tegema, nii, et taaskord kurrrnjäuhhhhhhhhhhhh!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar