No nii, no nii!

Meil siin sooservas siis nüüdseks lollnokatittede uputus!

Kui algul oli vaid see kollane lollnokake ja hiljem musta värvi ka, siis nüüdseks kisab-piiksub-kakab-ja ründab ringi seal Jänksi suvemajas 13 lollnokalast.

Kujutate te ette!

13, pluss nende hiigelemme!

Meie neid eriti vaadata ja veel vähem veeretada, ei tohi!

Ja ega me ei saagi, sest kui me puurile lähemale kui kaks meetrit sattume, hakkab  see suur lollnokk tegema lumetraktori häält, ning Muti viibutab iga kord oma konksus sõrme, ning kamandab meid muid tegevusi otsima. 

Ilmne ebaõiglus, sest Peremees võib igal ajal puuri piiluda ja Postonikonn lausa magab selg vastu puuri enamus ajast.

Pugeja selline!

Iga kord kui Muti mõne tibinanoka pihku haarab endale, pistab koerakonn kah oma tatise nina vastu piiksujat. 

Muti on meil muide jälle kodune - koduarestis noh!

Ma juba ütlesin korra, et Mutil tehti kihvaeemaldust ja see kihv hakkas Mutit hirmsasti prügikasis aga igatsema.

Muti muidugi ei igatsenud oma kaotatud kihva sugugi tagasi ja siis sai karma Muti kätte selle trahviks.

Mutile tuli ühel hommikul kuskilt asjapulkade majast tähtis kõne , mille peale Muti läks kolm kraadi valgemaks näost, istus pliidi ees olevast taburetist esimese hooga mööda. Ning kui oli oma tagumikuga lõpuks toolikesele pihta saanud, siis puhus kohe päris pikalt pliidile tossu sisse.

Pärast tossamist teatas ta Peremehele telefooniga, et karma on kohal.

Krt! Ma pidin oma silmad ära nikastama, aga keda ei näinud, oli see Karma!

Mitškin pani mulle mu jõllimise peale käpaga hea tou ja kamandas hoopis vaikselt istuma ning tähelepanelikult kõnet kuulama.

Ja mis selgus!

Tuli välja, et meie Muti on nüüd kontaktivõimeline!

Selles mõttes, et Muti kontakteerus liiga lähedalt kihvaeemaldusspetsialistiga, kes osutus positiivselt meelestatuks selle koroona asjus.

Ja sellepärast siis Muti saigi koduaresti.

Kusjuures talle pidi topitama ka lähipäevil vatitikud ninna!

Vaat see võib küll olla vaatamist väärt!

Mitškin muidugi teatas, et ma ikka olla täisloll.

Sinna tikutoppimisse ei pidada MITTE ÜHTEGI KASSI lubatama!

Ta olla seda telekast näinud ja kuulnud. Tikutoppimine pidi olema nagu vana hea õudusfilm.

Hiilid salaja mingites kosmoseriietes inimeste juurde ja need siis surkavadki sind vatitikuga.

Hiljem pidid nad teada andma, kui positiivne või negatiivne sa oled.

Ossa!

Seda rohkem mu uudishimu nüüd kasvanud on!

Küll ma katsun end Muti tõlda smuugeldada, kui ta minema peaks hakkama.

Sellest on ju lihtne aru saada.

Ta topib endale siis igatsugu magusalt lõhnavad hilbud ümber, ning laudas käimise jopet ka ei pane, vaid paneb mõne ilusamat värvi värgernduse selga.

Vot siis ma katsungi krapsti autosse lipsata, kui õnnestub.

Peremees ütles aga, et siis pidi meil jama majja tulema, kui Muti kah osutub positiivselt meelestatuks.

Siis pidavat me heast-paremast suupistest vurrud puhtaks pühkima, ning peame keskenduma vaid hiirekestele.

Muti ei tohtivat siis isegi poes käimise peale mõelda.

No see oleks tõesti jama värk!

Aga olgu, selle Mutiga kuidas temaga on, kuid peale lollnokatibude uputust on meil veel ka lumeuputus.

Ja see on nendest jamadest kõikse jamam!

Katsu sa õuel mingeid kassiasju ajada, kui on vaid kolm teerada  kuurini, laudani ja õuest välja.

Viimane on muidugi kõige laiem, aga ka kõige ettearvamatum.

Seal liigeldes ei tea kunagi, millas naabrite Porthosekonn on otsustanud meie koerakonnale külla tulema hakata. Ja siis pole põgeneda kuhugi.

Nii ma siis pigem istungi köögilaual ja teen pekinokavaatlust, või magan.

Oh jah. igav

Aga mis teha?

Koerakonnadel on ka õnneks igav!

Ja suurest igavusest on nii meie Postonikonn, kui Naabri Porthosekonn hakanud varganägudeks!

Nimelt, nagu Postonikonn saab võimaluse, tormab ta naabrite juurde, ning tassib meie hoovile kõik asjad, mis vähegi kannatavad. 

Ok, meie tobu on seda vargaplika värki harrastanud juba kutsikast peale.

Aga nüüd on ta selle suutnud ka Porthosekonnale selgeks õpetada.

Maailma naljakam oli vaadata, kuidas see koerakonn koos Muti kopsikuga õue lumehange ehmuma pandud keedumunadega minema kimas.

Muti nimelt keetis nendele lollnokatittedele maiuseks muna.

Ja, et munakoor kenasti muna ümbert ära hargneks, tõstis need koos kopsikuga õue lumehange.

Ja kui ta ühel hetkel aknast välja vaatas, siis kimas Porthosekonn parasjagu kodu poole, kopsik vartpidi hambus.

Ning kui Muti aknale koputama hakkas, siis võttis sellise turbokiiruse üles, et kopsik on siiamaale kuskil lennus.

No vot!

Ma ütleks, et see on ikka kihutamise kõrgem tase juba.

Aga olgu!

Nagu Muti ütleb, siis pikk jutt olla sittjutt.

Lähen hoopis nüüd koos Peremehega õue ja ajan lumelabidale hargid alla.

Kaua ta konutab seal maja nurgas, kraabaku mõni teerada veel juurde teha.

Seniks siis kurnjäuhh kõigile!!!!