Ilusat kevadekuulutamise kuud armas vännklaab!

Hakkab vist ometi see kevad kohale hiilima tõesti.

Muti pani eelmisel nädalal pekinokkade söökla triiki seemotškaid täis, aga alles täna oli see tühjaks saanud.

Ja ega pole kindel, kas üldse pekinokad selle tühjendasid, või jõudis tuul seda teha.

 Igatahes lasevad pekikad sirelipõõsas söömise asemel juba kevadisi laulutrillereid kõlada. Ja see on kindel märk, et varsti-varsti......

Mitskin muidugi tõmbas mu kevadeootusele vee peale.

Käis korraks tagantukse vahelt õueõhku nuusklemas, ning keris ennast Muti taguotsa peale soojendama ruttu. Sest tema arvamust mööda on kevad alles mägede taga.

Lollakas!

Meil pole siin mägesidki, mis siis veel tagusest rääkida.

Isegi vastlaliugu peame tegema suure kivi pealt muda sisse.

Muti aga teatas eile küll rõõmsa häälega Peremehele, et sellest nädalast loobub ta mitme päeva puude ahju taha soojenema vedamisest, ja lõpetab selleks hooajaks toast puukuuri tegemise.

No see on Muti enda probleem, sest ainult tema tegeleb selle puuvedamisspordiga.

Meie selliste maiste asjadega ei tegele.

Ega Muti ka kogu aeg mitte, tal pole aega, sest peale seda, kui ta järjekordse tünga oli arstitädidelt-onudelt saanud, hakkasid tal peas muutused toimuma.

No see, et tal eelmise, heleda karvkatte asemel nüüd tumedad ilmuvad, see enam uudis pole. Juuksed on väline muutus. Mutil hakkas kupli all  aju ennast elavdama. (aju olla miski hall ollus mis paneb Muti lollusi tegema).  Muti läks ju tagasi konserviraha tegema. Ja koos selle konserviraha tegemisega tuli tal uuesti tagasi mõte sügisel oma Iinapoja konserdile lennata. Aga, et seda klouni lähemalt näha, peab olema Mutil hunnik konserviraha kogutud. Ning töömängimise asemel hakkab Muti ilmselt pappi kokku kühveldama täie rauaga oma endisele ametipostile ronides.

Elame-näeme, kõrgele jaksab!

Ja siis veel, kokkuhoiupoliitika tuli päevakorda ja mis te arvate, mille pealt ta otsustas kokku hoidma hakata!

LOOMULIKULT meie!

Juba teist päeva pole meil Mitškiniga kausikesed ääreni pudi täis, vaid toidukorrad on nagu Peremehe võimlemiskorrad, kolm korda päevas.

Ja oleks siis miski normaalne toidukord - oh kus kurat.

Näpuotsaga krõbuskeid ja kotike pehmet toitu vaid.

Ausalt!

Päris kevadeks oleme me Minniga ilmselt sama saledad kui Kassi Karmen. No see, kes ilusaid riideid näitab lava peal, endal jalad näljast risti all.

OHHHHHH, ei ole rõõmus meie eluke!

Aga teisest küljest võttes, las lendab sinna kaugele. Ta ju veab Peremehe ka kaasa ja siis naabri Miisu Perenaise-Peremehe kah. 

Juhheiii ja kurnäuhh, see tähendab meie jaoks Mutivaba puhkust lausa.

Aga nüüd siis sellest, miks Peremees võimlemistrenni on läinud!

Muti viis Peremehe eelmisel nädalal oma tõllaga kuskile minema ja tagasi ei toonud mitu päeva.

Magas üksi oma laias pesas nagu kuninga kass.

Ja ühel päeval veeretas üks võõras auto meile  hoopis naljaka voodi.

Ja peale selle veeretas Muti ka Peremehe koju tagasi, ning nüüd Peremees ongi selles voodis eraldi.

Ma alguses mõtlesin, et Püha Kassijummal, nüüd on nad nii tülli pööranud, et enam ühte tudulassegi ei mahu, aga......

Mitškin, kellel on seniilsus taganema hakanud, teatas, et Peremees sai endale lõpuks teise õunapuuoksa puusaluu asemele ja on reha pilli tati tsoonis, või kuskil sellises kohas seal voodis. Ja eelkõige just selle pärast, et ta rahulikult ennast taastada saaks, ning ei peaks öö läbi Mutiga teki pärast kaklema.

Vohhhhhhh!

Nii, et varsti saab meie Peremees oma kargud nurka visata, ning puusanõkse tegema hakata.

Muti ise muidugi ei hakanudki helendama!

Oli algul vist natsa pettunud, aga nüüd toimetab helendamata edasi.

Eile lasi taas omal järjekordse kihva suust eemaldada, et siis paneb suvel terve jooksu uusi tehisklotse suhu ja saab taas laia lõuaga irvendada.

No seda veel vaja, räuskab ju nagunii, hoolimata sellest, kas kihvad suus, või mitte. 

Ja, et kevad ikka üldse pole seal mägede taga, sellest hakkasid märku andma ka lollnokad.

Vähe sellest, et nad juba tükk aega lumesuplust harrastavad, ning kanavarjendis ei püsi, ilmus täna juba 

kaks "raisakotkast" munast.  Üks on kollane ja teine hall.

Muti veel neid käpaga krabamas pole käinud, ütles, et ootab õhtuni ja siis toob lollnokamamma koos untsakatega jälle ! kööginurka mõneks ajaks, Et õhtuks olla selge, et palju neid viiksujaid üldse tuleb.

Õnneks oli Muti seekord ka lollnokkade puhul kokkuhoidlik ja mammal oli(on) all vaid viis munukest.

Aga isegi, kui tulebki ainult kaks, siis loomaaiaks kisub ikka. Sest Mutil on üks  vanaproua ka köögis.

Hallu - see oli meil aastaid tubli kanamamma ja munameister.

Nüüd on pensionil ja Muti ei raatsi teda supiks teha. Proua asjatab päeval varjendis ja igal õhtul toob Muti ta kööki soojamüüri äärde magama.

Huvitav, kui meie Mitškiniga vanaks saame, kas siis meie saame ka ilma Muti sõnavõtmisteta rahulikult pensionil olla?????

Aga olgu!

See selleks!

Seekord sai pikk jutt ja nagu Muti ütleb, siis pikk jutt - s....t jutt!

Arvan, et mõna aja pärast näeme jälle, sest seis on küll selline, et asjad hakkavad meil tegevusetusest tegevuse poole liikuma sooserval.

Seniks aga kurnjäuhhhhhhh ja nägens taas!