Noniiiii, noniiiii!

Sadatuhat aastat jälle viimastest kirjaridadest möödas!

Aga, et meil sooserval nüüd asjad juhtuma on hakanud, siis pean ka teile, armas truu vännklaab, nendest teada andma.

Alustan siis päris algusest!

Tegelikult, te vist teate juba, et nagu Muti vähe kobedamaks muutus, nii ta uusi lollnokatibusid soetama asus.

No mitte just Muti, aga Muti oli see kes lollnokk Lolole munad alla sokutas ja nendest munadest said tibinad. 

Tänaseks on siis selgunud, et kolmest tibinast kaks on kindlad kukerajakad, ning üks kanaplika.

Muti oli mossis küll, sest kukerajakaid jagub meil niigi, aga, mis teha.

Lollnokad on nad nagunii, olgu kuked, või kanad.

Jooksevad kolmekesi Mutile järgi, nagu meiegi Mitškiniga, kui süüa tahame.

Ja ma ei tea, mis värk sel kevadel selle söögiga on, aga meil on järjepidevalt kõhud tühjad.

Muti, va kooner ei anna ju ka kogu aeg kausitäisi.

Tal kindel kokkuhoiupoliitikum ja krõbusid saame vaid neli-viis korda päevas.

Enda tõmbas ta ka kolme saiaviilu pealt kahe ja pooleni.

Ning seda kõike selle pärast, et nad kavatsevad Peremehega sügisel terveks kuuks soojale maale ennast lennutada.

Või, mis kavatsevad!

Piletid juba olemas ja puha, ning naabri-Miisu Perenaine-Peremees veetakse kah kaasa!

Meie käest ei küsitud isegi seda.et kuidas te kallid kassikesed kuu aega hakkama saate ilma pererahvata.Teatati ainult, et koduhoidjad tulevad ja annavad meile süüa.

Olgu-olgu, mis ma nurisen!

Tegelikkuses on nii Peremees, kui Muti mõlemad ühe puhkamise aja välja auga teeninud!

Peremees sellepärast, et tal nüüd mõlemi puusaluu asemel õunapuuoksad.

Viimsega oli küll natuke nihusti, sest oksal olid oksaaugud ka ja sealt hakkas kasvama miski stahvilukokk, või sahvilukokk.

No, mida iganes!

Peremees võeti uuesti haiglasse ja kraabati tal õunapuuoks puusa sees puhtaks.

Mutil oli mitu nädalat hooletu, sest polnud vaja Peremeest põetada, ega süüa teha.

Nüüd on Peremees juba tükk aega kodus ja kablutab õue mööda ringi. Isegi tööl hakkas uuesti käima ja kargud on pea-aegu nurka visanud. Ainult pikematele retkedele võtab veel mõne kaasa.

Ja Muti!!

Muti käib veel paar kuud päälinnas bioloogiatunnis, ning siis teeb see ornitoloog, või kes arst ta on, Muti kallal veel uurimise töid, et kas Mutil on ikka peas ja p...s kõik vinks-vonks, (küsigu minult parem, ma tean juba ammu, et Muti on natkuke tuult saanud ja peast soojem, kui tavainimesed) ning annab Muti hoopis üle järgmisele arstile. Sellele, kes sügisel Muti tissinduste kallal noaga urgitses. Ja see arst siis hakkab Muti tegemistel silma peal hoidma.

Doktor Guuglist kästi ka Mutil nobenäpud eemale hoida, sest Muti kipub seal liiga sageli nuhkima ja paneb endale igatsugu dia gnoosisid. Ähhh, no mõtleb uusi haigusekohti välja.

Ometi ei tohiks tal ju hetkel selleks enam aega olla, sest kevad on käes.

Aga ei, istub päeval konserviraha tegemas, või oma silopeenarde juures, aga õhtul muud kui Guugeldab.

Guugeldagu parem meie toidukausid krõbusid täis, mitte ärgu istugu tagumikku laiaks interneediumiavarustes.

Ühesõnaga, meil on kevad tulnud viimase kuuga, nii, mis mühiseb!

Muti rabab täie kohaga nii aiamaal, kui konserviraha kohas.

Ja nüüüüüüüüüüüd - POMMUUDIS!!!!!!!!!!

Saage tuttavaks!

Tema on Maru ja ta on hetkel kahe ja poole päevane poiss!

Emaks on tal must Mona!

Katsuda ja nuusutada me seda Maru veel saanud pole, sest ema-Mona teeb traktori häält, kui keegi koplisse läheb.

Ainult Muti on saanud neile paari meetri kaugusele minna. Muti peale Mona miski pärast mürisema eriti ei hakka. Aga ega Muti eriti torgi kah oma uudishimulikku nina ema-Mona tegemistesse - küll jõuab, las see tatikas kosub ja saab asjalisemaks natuke.

Peremehel muidugi vedas selle Maruga.

Läks teine parasjagu lollnokavarjendisse mune loendama, kui Maru põõsa vilus heina sisse oli vupsatanud. Nii, et meie päälinnamehest Peremees nägi esimest korda paari minuti vanust vasikat.

Muti möllas sel päeval tööposti otsas ja sai asjast aimu sõnumi teel.

Õhtul loomulikult koju jõudes kimas kohe koplisse, et kindlaks teha, kas tuli ilmale Maru, või Mallukas.

Oli Maru!

Nii, et kallis vännklaab, meil nüüd uus ilmaime juures meie hullumaja puhvetis.

Ja nüüd olen kohustatud tõmbama taas otsad koomale, sest mul vaja kontrollreidile õue minna.

Muti nimelt asjatas täna vanale kasvuhoonele, kus mina vihmaga kakal käin, uue kile peale. Tuleb minna vaatama, kas ta kurinahk ka ukse suutis ära kiletada.

Ma pean siis ju endale uue kükitamiskoha vaatama.

Äkki Muti kardulamaale? 

Mis arvate?

Olgu, teeme nüüd tänaseks tsauhh-kurnjäuhhhh ja näeme jälle!