Minu elu on vahepeal üsna nukker ja üksluine olnud.

Muti meid eriti  õue ei taha lubada viimasel ajal. Ütleb, et lumi on nii sügav, et ma kaon selle sisse ära. Eks tal on õigus ka natuke. Siin ju mingil päeval oli nii suur tuul ja sadas seda tobedat lund, et muti kaotas ka oma autoga lume sisse ära. Tund aega vehkis labidaga, et autot leida. Lõpuks kutsus selle koleda ja põriseva masina, mis meil mõnikord käib ja tee pealt lume suurde kuhja lükkab. See leidis muti  auto tee otsast ruttu üles, ning tiris lume seest välja. Aga nüüd on muti selle pärast haiguslehel, Ütles, et jäi kauaks külma kätte. No kui ma õue saaks, küll ma sellele külmale alles näitaks. Või meie mutit kiusama ja kinni hoidma. Ma võtaks ta ise kinni. Lahti ei lasekski. Kui ma ainult teaks, kuidas ta täpselt välja näeb!
See muidugi on natuke tore ka, et muti kodus teki all on. Siis on mul ka tegevust, ma nimelt käin teda seal teki all lõbustamas. Uurin välja kus ta varbad parasjagu on, ning siis teen neile hiirepüüdmismängu. Muti ruigab iga kord nii vahvalt, kui ma ta varbad olen kinni püüdnud.
Aga veel sellest õues ringi hiilivast külmast.
Muti ütles, et seda ei näegi, vaid tunneb. Ja et selle külma pärast on meie koerakonnad kah toas.
Ja see on paha
. Esiteks võtavad nad kole palju mänguruumi ära, sest nad ju ei maga korralikult diivanil keras, vaid kumbki laiutab eraldi  tubades, või koridoris vaibal. Katsu sa siis mingit jooksumängu Mitškiniga aretada, kui need ees on. Lõrisevad ka veel, kui me Minniga oleme hoogu läinud ja üle nende kõrgushüppeid teeme.
Teiseks kakab Ralf vahete vahel tuppa. Ma küll proovisin, teda suunata meie kasti kasutama, kuid tundub, et ta ei mahu sinna sisse. Vahtis lolli näoga ainult pissikasti, isegi ei  proovinud pugeda sinna. Muti arvab, et Ralf on nii vana ja tal on Alzhaimer. Ma ei tea kust ta selle sakslase on saanud endale, aga ega siis see ei tohiks segada õues vetsus käimist.
No aga nii ta on.
Igatahes, nagu see sakslane on käskinud Ralfil põrandale kakada, jooksen ma kohe mutile kaebama. Lootuses, et nüüd mutil saab ometi kõrini, ning koerakonnad kolivad õue.
Siiani pole kaebupunnitamine aidanud. Minni ütles, et ma olen ikka jube loll veel. Mutil on koertest ju kahju ja selle külma, ning tuisuilmadega lähevad koertel õues munad härma, sellepärast nad toas on. No las lähevad - ongi ilusad nagu jõuluehted. Veeretada ma neid ei riskiks, võin käpast ilmselt ilma jääda, kuid kena ikka vaadata kassisilmal. Ja üleüldse, mis munad. Vaat, kui mina sain ükspäev õue möllama. Ossa, kui lahe oli üle pika aja. Aga lõpuks olid mu karupüksid selliseid lumemune täis ennast korjanud, et mul oli kohe raske liikuda. Viimases hädas komberdasin siis jalad harkis tuppa, et muti aitaks. Aga muti! Muti hoopis parastas, et ma ju ütlesin sulle, et õues ei saa praegu mängida. Ja siis ta lubas mu pesupulkadega pliidi kohale sulama riputada. Tema enda ema olla niimoodi tema karupükstega teinud, kui muti laps oli. Püha kassijumal!!!!!. Ma põgenesin kõige kaugemasse diivanikasti nurka ja sulasin seal vähehaaval. No see meie muti ei armasta ju loomi mitte üks raas. Rääkigu see Minni mida tahab. Vastupidi, tal juba loomavihkamine  vanematelt päritud, kui need teda ka pliidi kohale riputasid. Äkki muti kõrvad ongi selle pärast sellised suured. No venisid välja rippudes.
Ühesõnaga, hirmust piinamise ees loobusin mõneks ajaks õues käimisest, ning igavlen nüüd köögilaual tihaseid lugedes.

Ja neid on ikka palju viimasel ajal, Terve maakonna omad on vist meile tulnud mind ja Minni õrritama.
Kuigi, ega Minnist suurt linnuvaatlejat hetkel pole. Ta ütles, et juba miinus kümme halvavat tema kaunid käpakesed ja kolis taha tuppa oma lemmiksokkide kasti elama. Käib all vaid vetsus, söömas ja kord päevas konte sirutamas. See tähendab, et teeb ikka paar mängutuuri minuga. Ise ta nimetab seda prof....... no mingiks asjaks, et ma päris ära ei manduks. Ma ei ole sellele veel  pihta saanud, mis see tähendab, kuid küll ma välja uurin. Ilmselt on see mingi minu koolitund. Ta ikka vahete vahel õpetab mind käituma, kui viitsib.
Nii, et mul on ikka tegelikult üsna üksluine elu praegu. Teha pole suurt midagi peale magamise. Ning kuna ma enamus aega magan muti kaisus, siis ei tee ma ka lollusi, ning ei saa riielda.