neljapäev, 24. jaanuar 2019

Täna hommkul juhtus ni jube asi, et ma lausa pean seda teiega jagama.

Hommik tegelikult algas nii, nagu iga teine.
Muti komberdas üles, tegi tule pliidi alla ja istus siis pliidi ees ja puhus suitsu pliidiuksest sisse, niikaua, kui pliit juba kenasti praksus põleda. Meie Minniga ootasime oma hommikuampsu konservi näol. Vanasti, kui ma noor olin, või noh, noorem, siis ma ei suutnud kuidagi seda hommikuampsu ära oodata. Nüüd juba tean, et küll see muti end pliidi eest ükskord ka külmkapini vinnab. Nii ka seekord.
Meie saime ampsu kätte, jänks oma saiakannika kah ja Tobias, kes oli end kuidagi ikka ööseks tuppa smuugeldanud, lendas laias kaares õue pissile.
Muti ajas omale ka riided selga, ning pani oma imeliku pruuni joogi poti tulele. Ja siis hakkas mingit kohutavat kala puhastama. Ise veel ümises laulda seal juures. See laulujorin on tal nagu meie nurr-nurr, aga mitte nii kena. Muti paneb ikka viisi ja taktiga jubedalt mööda. Me Minniga istusime ta selja taga ja üritasime natuke suunata  oma nurriga teda õigele joonele, kuid ega ta meid kuula. Lasi oma joru edasi, kuni peremees magamistoast tuli ja käskis tal see undamine lõpetada. Muti ainult itsitas, ning teatas, et kohe annab kiisukestele ka maitsvat kala.
Midaaaa!
 Nagu ta me kausside poole end sirutas, nii olime Minniga laua peal, et see kala liniku alla matta. Kraapisime päris ägedalt, aga matta ei õnnestunud. Muti tegi meile tuule alla ja asus seda kala siis sööma.
Ja ta sai sellest vist küll mürgituse, ausõna.
Alguses polnud midagi.
Muti tegi laual ruumi ja hakkas nõusid pesema. No ma olen korra kuskil  eelnevalt kirjutanud, et meil veel seda eurovärki pole, et vesi oleks torus kinni. Meil on vesi ämbris ja nõud ja kassid  pestakse suures sinises kausis. Kassid sinises, nõud ikka kollases.
Nii, muti siis pesi oma nõusid, mina hängisin põrandal päikeselaigus ja Minni vahtis aknast välja. Siis muti ütles, et mis sa Minn passid niisama, sul hea kohev karv, kuivata nõud ära. Minni pidi toolilt maha kukkuma üllatusest. Tema meil musta tööd ei tee, ja keeras mutile üldse selja.
Muti möllas siis ise edasi, aga ta vist solvus meie peale, et me ei aita teda ja kala ka ei söönud. Pesi nõud ära, ja siis tal see mürgitus välja lõigi.
Tõi suure-suure kausi tuppa, valas pliidilt sooja vett sinna sisse ja hakkas ennast sinna ära uputama.
Pani pea vette ja mulistas.
Ma ehmatasin ennast pea-aegu koeraks. Ja kus me siis tormasime Minniga teda päästma. Minni jooksis muidugi targemana peremeest appi hüüdma. Mina kargasin mutile turjale, et teda veest välja rebida. Me ju nii pahad kassid ka pole, et end kohe selle pärast peab ära uputama. Kes meile siis pärast süüa annab, mõtlesin, kui mutit märgadest karvadest tirisin.
Aga see meie muti - hakkas alguses kisama, siis raputas mu seljast maha ja naeris nii kõvasti, et ma põgenesin Minni juurde taha tuppa. Mitte midagi ei saanud aru.
Aga mutil läks igatahes eneseuputusmõte mööda. loputas pea ära ja kuivatas kah. Siis teatas peremehele, et nüüd on kena arsti juurde minna.
Mingu jah, äkki see arst aitab teda, et ta selliseid tempe enam ei teeks, mis kassikese südame murda võivad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar